Fotod: Loomapäästegrupp
Elu on suurem kui kino ja täna juhtus säherdune asi, mida varem enne pole olnud. Saage tuttavaks vargaplika Suusiga. Tegelikult on see armas koerake süüst prii, aga ta perenaine jäi taas ühes
kaubanduskeskuses näppamisega vahele ning politsei toimetas provva kinnimajja. Koerakest nad arreteerida ei soovinud.”Ilmselt pannakse nüüd vangi ka, sest jube palju olen vahele jäänud. Kui ma õhtuks talle järele ei tule, siis viige varjupaika,” luges Suusi omanik sõnad peale.
Turvatöötajad ei tahtnud nii armast tegelast varjukasse küll saata ja nii meenuski pealikule, et tal täitsa mu nummer olemas. See mul ikka üks ja sama Eesti riigi algusest saati ja pole kartustki, et peitu pugeda saan.
Elame-näeme, mis perenaisest siis saab ja sündmustest ette ei tõtta. Sapsida pole vaja ja Loomapäästegrupp tagab talle armastuse ja hoolitsuse. Juba homme läheme kliinikusse küüsi lõikama, sest need on nii paganama pikad, et lausa segavad käimist.
Ma igaks juhuks rohkem ei lobise kus ja kelle juures Suusi täpselt asub, sest võib juhtuda, et varganägu ei saagi teda rohkem tagasi. Ma pole veel otsustanud, aga saime nimelt uut informatsiooni ning äkki on koerale parem kuskil mujal?
Vaat selline lugu siis. Ei ole mina moraali lugeja, aga soovitan soojalt, et kui pätti lähete tegema või johmas peaga kimama, siis jätke parem lemmikloomad koju – ilge trauma ju kui teid raudus minema viiakse ja siis võõrad inimesed ümberringi hakkavad jõlgutama siia-sinna. Mina tänan!
