Foto: Villu Soon

Sügisestel aiatoimetustel tasub mõelda sellele, kas aias on piisavalt sobivaid elupaiku looduslikele tolmeldajatele.

Kipume ju koristamistuhinas kõik korda seadma, muuhulgas oksad kokku koguma, mahalangenud lehed ja püsikute kuivanud varred eemaldama. Tolmeldajatele on parim, kui jätame mõne aiaosa metsikumaks.

Maailmas tolmeldavad ligikaudu 70% õistaimedest putukad. Nii nagu on õistaimed erinevad, on oma kehaehituselt erinevad ka tolmeldajad. Ükski putukaliik ei suuda tolmeldada kõiki õisi, seepärast on oluline tolmeldajate mitmekesisus.

Tolmeldajate toetamiseks:

  • Jäta tolmeldajatele piisavalt palju elupaiku, näiteks õõnsustega puud, püsti või pikali asetsevad puutüved, jämedad oksad, kiviaiad, avatud pinnasega kohad, vähese niitmisega alad, kõrretüükad.
  • Kasvata tolmeldajatele sobivaid taimi, et õisi oleks varakevadest hilissügiseni. Parim aeg seemnete külviks on just sügisel, seejuures eelista Eesti looduslikke liike.
  • Tea, et putukate toitumine võib nende elutsükli jooksul muutuda. Näiteks koerliblika ja päevapaabusilma röövikud ehk vastsed toituvad kõrvenõgeste lehtedest, valmikud ehk täiskasvanud liblikad aga õienektarist.
  • Rakenda maheaianduse võtteid, mille tulemus on lisaks tervislikule toidule ka hoitud keskkond.

    Foto: Margit Turb

Liblikad elavad talve üle valdavalt nukuna, vähemal määral rööviku, muna või valmikuna (täiskasvanud liblikana). Varakevadel kohatavad liblikad nagu näiteks päevapaabusilm (pildil) või koerliblikas talvituvad just valmikuna. Liblikate talvitumispaikadeks on varis, kõdukiht, pööningud, keldrid, koorepraod.

Foto: Villu Soon

Erakmesilased pesitsevad kuivas ja avatud pinnases (nt lõunapoolne nõlv vähese taimestikuga) või varreõõnsustes (nt vaarikas, pilliroog), surnud kuivas puidus, erineva suurusega aukudes ja lõhedes. Müürimesilased (pildil isasputukad) võivad tulla pesitsema ka inimese rajatud pesilatesse.

Foto: Villu Soon

Kahetiivaliste hulka kuuluvad sirelased toituvad mitmesugustel õitel. Herilastele sarnane triibuline kehamuster kaitseb neid ärasöömise eest. Sirelastel puudub aga mürgiastel. Mõnede sirelaste vastsed ehk vaglad elavad ja talvituvad vanade puude tüveõõnsustes, oksaaukudes või puukoore all lagunevas puidus.

Foto: Villu Soon

Kimalastest jäävad talvituma noored paaritunud emakimalased. Nende talvitumispaik võib olla näiteks mullas, lehekihis, puujuurte vahel, kõdupuidus, kiviaias või müüriõõnsuses.Tumekimalane (pildil isasputukas) pesitseb maapinnal või pinnases maapinna lähedal (näiteks vanas hiireurus).