“Universum 25” eksperiment on teadusajaloo üks õudsemaid eksperimente, mis on teadlaste katse selgitada inimühiskondi hiirte koloonia käitumise kaudu.
“Universum 25” idee tuli Ameerika teadlaselt John Calhounilt, kes lõi “ideaalse maailma”, milles elaksid ja paljuneksid sajad hiired. Täpsemalt ehitas Calhoun nn “Hiirte paradiisi”, spetsiaalselt disainitud ruumi, kus närilistel oli toidu ja vee küllus, samuti suur eluruum.
Alguses paigutas ta neli paari hiiri, mis lühikese ajaga hakkasid paljunema, mille tulemusena nende populatsioon kiiresti kasvas. 315 päeva möödudes hakkas nende paljunemine oluliselt vähenema. Kui näriliste arv jõudis 600-ni, tekkis nende vahel hierarhia ja siis ilmusid välja nn “viletsad”.
Suuremad närilised hakkasid gruppi ründama, mille tulemusel hakkavad paljud isased psühholoogiliselt “kokku kukkuma”. Selle tulemusena emased ennast ei kaitsnud ja muutusid omakorda agressiivseks oma noorte suhtes. Aja möödudes näitasid emased üha agressiivsemat käitumist, isolatsioonielemente ja reproduktiivse meeleolu puudumist. Sündimus oli madal ja samal ajal suurenes nooremate näriliste suremus.
Siis ilmus uus isaste näriliste klass, nn “ilusad hiired”. Nad keeldusid emastega paaritumast või oma ruumi eest “võitlemast”. Nad hoolisid ainult toidust ja unest. Ühel hetkel moodustasid “ilusad isased” ja “isoleeritud emased” enamuse elanikkonnast.
Calhouni sõnul koosnes surmafaas kahest etapist: “esimene surm” ja “teine surm.” Esimest iseloomustas elu eesmärgi kaotus väljaspool pelgalt eksistentsi – ei soovi paarituda, noort kasvatada ega ühiskonnas rolli luua. Aja möödudes jõudis noorte suremus 100%ni ja paljunemine nullini. Ohustatud hiirte seas täheldati homoseksuaalsust ja samal ajal suurenes kannibalism, hoolimata sellest, et toitu oli piisavalt.
Kaks aastat pärast eksperimendi algust sündis koloonia viimane beebi. 1973. aastaks oli ta tapnud viimase hiire Universumis 25. John Calhoun kordas sama eksperimenti veel 25 korda ja iga kord oli tulemus sama.
Calhouni teadustööd on kasutatud sotsiaalse kokkuvarisemise tõlgendamise mudelina ja tema uurimustöö on linna sotsioloogia uurimise keskpunkt. Oleme praegu tunnistajaks otsestele paralleelidele tänapäeva ühiskonnas – nõrgad, naiselikud mehed, kellel pole oskusi ja kaitseinstinkte, ning liiga erutatud ja agressiivsed emainstinktideta naised.
