Foto: Flickr
Leedsi ülikooli teadlased on uurinud ja välja pakkunud üllatava viisi kliimamuutuste leevendamiseks – huntide taasasustamise Šotimaale.
Uuringu järgi võiks huntide toomine Ida-, Edela-, Kesk- ja Loode-Šotimaale aidata igal aastal siduda ja talletada kuni 1 miljon tonni süsihappegaasi, vahendab IFL Science.
Hirvedel pole looduslikke vaenlasi
Šotimaal surid hundid välja umbes 250 aastat tagasi. Algul võis tunduda, et suurte kiskjate kadumine on positiivne, kuid see on viinud tasakaalust välja ökosüsteemi. Tänaseks pole punahirvedel Šotimaal looduslikke vaenlasi ning nende arvukus on kasvanud ligi 400 000 isendini.
Kuigi punahirved on majesteetlikud loomad, tekitab nende suur arvukus probleeme. Nad söövad noori puuvõrseid, takistades sellega metsade uuenemist.
„Punahirved ja mõnedel aladel ka lambad takistavad Šotimaal metsa uuenemist,“ märgivad teadlased oma teadustöös. „Loodusliku metsa osakaal on Šotimaal vähem kui neli protsenti kogu territooriumist ning kõrge hirvearvukuse tõttu saab metsa uuenemine toimuda peamiselt vaid seal, kus on hirveaedikud.“
Huntide mõju ökosüsteemile
Uuringus hinnati, kuidas huntide taasasustamine aitaks vähendada hirvede arvukust ja parandada keskkonda. Kasutades Markovi röövlooma-saaklooma mudelit, jõuti järeldusele, et kui huntide taasasustamine looks seal umbes 167-pealise populatsiooni, aitaks see hirvede arvukuse viia alla nelja isendi ruutkilomeetri kohta. Selline tasakaal võimaldaks metsadel taas kasvada ja loodusel taastuda.
Teadlaste hinnangul suudaksid uued metsad siduda kuni 1 miljon tonni süsinikdioksiidi aastas – see moodustaks umbes 5% Ühendkuningriigi metsade süsiniku sidumise eesmärgist. Keskmiselt seoks iga hunt umbes 6080 tonni CO2 aastas, mille väärtus tänaste turuhindade põhjal oleks umbes 154 000 naela.
Loodusliku tasakaalu säilitamine
„Üha enam tunnistatakse, et kliima- ja elurikkuse kriise ei saa lahendada eraldiseisvalt,“ ütles uuringu juhtivautor professor Dominick Spracklen, Leedsi Ülikooli maa- ja keskkonnateaduste teaduskonnast. „Peame vaatama looduslike protsesside, näiteks liikide taasasustamise võimalusi, et taastada degradeerunud ökosüsteemid, mis omakorda aitavad kaasa nii kliima- kui ka looduse taastumisele,“ lisas ta.
Huntide taasasustamine on aga vastuoluline teema, kuna see vajaks hoolikat haldamist, eriti inimeste ja kariloomade läheduses.
„Meie eesmärk on pakkuda uut teaduslikku teavet, mis aitaks aruteludes hundi taasasustamise Ühendkuningriigis ja mujal,“ lisas uuringu kaasautor Lee Schofield. „Mõistame, et enne sellise sammu kaalumist oleks vaja laiaulatuslikku avalikku arutelu. Suurkiskjate ja inimeste vahelised konfliktid on tavalised ning neid tuleb ennetada ja lahendada avaliku arutelu kaudu, mis arvestavad inimeste hoiakutega.“
Teadustööd saab inglise keeles lugeda siit.
