Plakat: Jaanus Tanilsoo

Eesti rahvapärimuses on metsist peetud metsarahva haldjaks, kes kõiki metsaelanikke hoiab ja kaitseb. Tänapäeval nimetatakse teda suunisliigiks, kelle elupaikade kaitsel hoiame ühteaegu paljusid teisti muutustele tundlikke liike, aga ka loodushüvesid.
🧐 Metsis on paikne lind. Märtsis koonduvad metsisekuked mängupaikade lähiümbrusse umbes 1 km ulatuses. Mängupaigad võivad olla aastast aastasse samad – eelistatavalt vanad siirdesoo- või rabamännikud, kus on jämedate okstega puid ning lagedat metsaalust. Varahommikuti võtavad kuked mängualal üksteiselt mõõtu. Aprillis tulevad kanad mängupaika, et valida isaslind, kellega järglasi saada. Noored kuked ja kanad külastavad ka teisi lähikonna mänge.
Pärast paaritumist valivad metsisekanad koha, kuhu luua pesa. Seejuures ei ole metsisekanad – nagu ka teised kanalised – väga valivad. Vahel võib pesa olla isegi raiesmikul. Küll aga muutuvad pesakonnaga metsise-emad elupaiga suhtes väga valivaks pärast poegade koorumist.
🌳 Pesakonna elupaik peab pakkuma nii piisavalt toitu kui ka kaitset kiskjate eest. Nii võib metsise pesakondi kohata kõige sagedamini paari kilomeetri kaugusel mängupaigast ning tihti ka oluliselt viljakamates ning tihedama puistuga metsades. Pesakonna jaoks sobiva kodupiirkonna leidmiseks võivad metsisekanad jalutada poegadega isegi mitme kilomeetri kaugusele pesakohast.
Esimestel elunädalatel toituvad tibud putukate, enamasti liblikate vastsetest. Neid leidub rohkelt nii mustikatel kui ka teistel rohttaimedel. Seitsme nädala vanuselt on nad juba taimtoidulised ja tarvitavad toiduks mustikataimi jt kanarbikulisi. Talvel on metsiste põhimenüüks aga männiokkad.
💚 Metsis on näide sellest, et ühtegi liiki ei ole võimalik kaitsta eraldi. Ümbritsev elustik loob metsisele vajaliku ökosüsteemi, mille oluline osa on ka lind ise. Ainult metsise mängupaikade kaitsmisest ei piisa, arvestada tuleb tema vajadustega aastaringi. Sealhulgas on nende jaoks tundlik poegade üleskasvatamise aeg.