Tänasel maailma jõgede päeval tahame teile meelde tuletada, et jõed ei ole lihtsalt veeressurss vaid ülioluline osa terve ja jätkusuutliku elukeskkonna tagamises. Jõgi on terviklik ökosüsteem, mis pakub oma hüvesid nii looduslikes protsessides kui inimestele, kuid selle tarbimisega on lihtne ka üle piiri minna. Juba rikutut uuesti korda teha on aga raske kui mitte võimatu.
Oleme harjunud mõtlema, et meil siin Eestis veest puudust pole – sajab ju rohkem kui ära aurata jõuab, aga vihmavaesel ajal võivad ka meie jõed kokku kuivada. Sademetevaese augusti ja septembri alguse tõttu on enamikus hüdromeetriajaamades mõõdetud veetase alla pikaajalise keskmise veetaseme, langedes paiguti ka mõõdetud ajalooliste kuumiinimumide lähedale (Audru, Separa, Riisa, Arbavere, Kloostrimetsa, Laadi, Kirumpää hüdromeetriajaamades).
Operatiivseid vaatlusandmeid vaata https://www.ilmateenistus.ee/siseveed/vaatlusandmed/kaart/.
Kalastikku mõjutab veevaegus mitmel moel. Elupaikade pindala veekogudes väheneb. Need, kes on harjunud kaldavees madalas taimestiku vahel varju leidma, peavad tulema oma peidupaikadest välja ning võivad olla kerge saak. Kuivavad osade vooluveekogude ülemjooksud, kalad peavad allavoolu liikuma ja pagupaiku otsima.
Vähese vee pärast tekib konkurents – koprad asuvad paise tihendama ja üles ehitama. Lisaks jääb veehaarete juures jõesängi vähem vett, mis tähendab raskemaid rändeolusid ning elupaikade pindala kahanemise võimendumist veelgi.
Veevaeguse tõttu on ka oodata, et sügisene kalade kuderänne pole nii intensiivne ja ulatuslik kui muidu, oodatakse ära suuremad sajud ja soodsamad olud.
#hoiamidaarmastad #lifeipcleanest #virumaaveedpuhtaks #keskkonnaagentuur #igailmaga
