“Tiigrijälgi leiti Jakuutiast esimest korda viimase poole sajandi jooksul, mis viitab nende kiskjate arvukuse kasvule,” teatas teisipäeval TASS-ile heategevusfondi “Tigrus” looduskaitsedirektor Viktor Nikiforov.

“Avialesoohrana vaatlejad avastasid esimese tiigri sisenemise Jakuutiasse 21. sajandil ja tegelikult isegi viimase poole sajandi jooksul. Tiigri jäljed leiti Aldani parema lisajõe kaldalt. See on Jakuutia kaguosa, kus taolised leiud on haruldased. On teada lugu, kui 100 aastat tagasi nähti tiigrit Ust-Maiski rajoonis. Siis kuulutati välja jaht ja topis paigutati Jakutskis asuvasse muuseumi,” rääkis Nikiforov.

Tema sõnul oli tiigri sisenemine Jakuutiasse, Habarovski territooriumile projekti “Põhja tiiger”, mille käigus sihtasutus “Tigrus” eraldab vahendeid maailma põhjapoolseima amuuri tiigrite rühma toetamiseks Anjuiski rahvuspargis, otsene tulemus.

“Tiigrite arvukus Kaug-Idas on ületanud 600 piiri ja seega on tiigri ilmumine Jakuutiasse rõõmustav sündmus kõigile loomakaitsjatele, kes on haruldast kiskjat väljasuremise eest kaitsnud juba aastaid. Tiigril on raske selles Jakuutia piirkonnas hakkama saada, kuna seal pole lehtmetsi ja metssigu ning seega pole neil seal eriti midagi süüa. Kuid tõsiasi, et tiigrid taasavastavad juba oma esivanemate jahimaid, viitab sellele, et kõige põhjapoolsemate tiigrite arvukuse pärast ei pea enam muretsema,” lisas Nikiforov.

Maailma suurim amuuri tiiger elab Venemaa Kaug-Idas. Ta on kantud rahvusvahelisse “Punasesse raamatusse.” Kahekümnenda sajandi keskel viis Amuuri tiigrite kontrollimatu jaht peaaegu populatsiooni täieliku hävimiseni. Viimaste andmete kohaselt elab Kaug-Ida föderaalringkonna aladel kuni 600 isendit (95% kogu maailma populatsioonist). 2013. aastal loodi Venemaa presidendi Vladimir Putini initsiatiivil nende kiskjate elupaikade kaitseks ja laiendamiseks “Amuuri tiigrikeskus.”