- Eesti Ornitoloogiaühing kutsub Eesti haudelindude levikuatlase koostamisse panustavaid vabatahtlikke ja teisi asjast huvitatuid liituma linnuatlase ringkirjaga. See on parim viis olla kursis atlase tegemistega ning arengutega.
- Uudiskirjas jagame ülevaateid linnuatlase edenemisest, anname soovitusi välitööde teostamiseks ja nõu andmete sisestamiseks ning hoiame kursis atlasesega seotud küsimustes.
- Ringkirja tellimiseks täida see vorm: http://eepurl.com/jgLCLc
Linnuatlase ringkiri nr 6, 13.03.2026
Esimene rändlindude laine on linnuatlase kaastööliste ihud kihelema ajanud ning silmad ja kõrvad otsivad pingsalt esimesi kindlamaid märke pesitsuskindluse fikseerimiseks atlase tarvis.
Paigalindudest on oma territooriume asunud kindlustama käbilinnud, rähnid ja kakud ning nende laul / trummeldamine / mängulaul pesitsemiseks sobivas biotoobis annab praegu juba alust vaatlustele vastava pesitsuskindluse märkimiseks. Suure tõenäosusega viibivad püsivalt pesitsusterritooriumil ka puukoristaja, salu- ja tutt-tihane jms. ülipaiksed liigid. Enamikule laulvatest paigalindudest tasub atlase seisukohast tõsisemat tähelepanu pöörama hakata siiski alles märtsi lõpus – aprilli alguses, kui pesitsusterritooriumi hõivamine muutub juba oluliselt konkreetsemaks.
Haudelindude atlase koode võib panna pesitsusbiotoobis pesitsusajal kohatud isenditele. Mõistagi algab pesitsusaeg enne munemist. Mõni liik võtab reviiri sisse juba sügisel (nt laanepüü), mõni praegu (nt ronk), mõnel läheb veel omajagu aega (nt siisike). Isegi metsvint on kuu-poolteist enne kohal (ja osa ööpäevast oma territooriumil, s.t. pesitsusbiotoobis), enne kui munema hakkab. Samas tuleb siiski olla üsna tähelepanelik, sest oksaraagu murdev hallvares või sulekesega ringilendav põldvarblane võib tähistada ka lihtsalt soovi avaldada muljet oma võimalikule tulevasele partnerile ilma, et see tegevus veel konkreetsele pesitsemisele viitaks. Värskeimat infot meie haudelindude munapesade loomise kalendri kohta leiab eelmisest linnuatlasest.
Juhime ka tähelepanu, et rändlindude saabumine on alles alanud ning erinevate liikide läbiränne kestab veel mitu kuud. Seetõttu tuleks näiteks märtsis-aprillis puuvõras laulva siisikese või flöötiva leevikese vaatlust PlutoFisse kandes jätta see pesitsuskindluse koodita. Paljude partlaste läbiränne vältab samuti läbi kogu aprilli, ilma et nad vaatluskohta pesitsema jääksid.
Eraldi meenutame, et vaatlusruudus kevadel esimest korda kohatavale liigile ei saa pesitsuskindluse tunnuseks panna koodi T (püsiv territoorium). Selliseid ekslikke tõlgendusi on juba tehtud kodukaku, kõrvukrätsu, suur-kirjurähni, musträhni, mänsaku, sini- ja rasvatihase kohta. Ei loe ka see, kui sama liiki on ruudus vaadeldud eelmisel aastal.
Soovitame varem loetu meenutamiseks ning enda täiendavaks harimiseks lugeda asjassepuutuvat kirjandust, nt Eesti laululinnud (Rootsmäe, Veromann); Linnuatlas. Eesti haudelindude levik ja arvukus (Elts, Kuus, Leibak (koost.)); Röövlinnud ja metsamajandus (Lõhmus), Eesti röövlinnud (Valker) jpt.
Samuti tasub kindlasti pilk peale visata varasematele atlase ringkirjadele ning metoodikale ja juhenditele linnuatlase kodulehel: eoy.ee/atlas
Õnnelikku, tähelepanelikku ja tegusat uut linnuatlase hooaega meile kõigile!
Linnuatlase töörühm
Kontakt: atlas@eoy.ee
Projekti “Eesti linnuatlase koostamine” toetab SA Keskkonnainvesteeringute Keskus.
