Hispaanias diagnoositi üle pika aja lammaste ja kitsede rõuged. Kokku on tuvastatud 17 haiguspuhangut, haigestunud loomad hukatakse. Haigus võib jõuda Eestisse, kui ei olda piisavalt tähelepanelikud.

Lammaste ja kitsede sissevedu Hispaaniast Eestisse ei toimu, kuid haigus võib levida haigustekitajatega saastunud seadmete, sõidukite, sööda, allapanu või inimeste vahendusel, mistõttu on haiguse Eestisse levimise vältimiseks oluline rakendada loomapidamises bioturvalisuse meetmeid.

Põllumajandus- ja Toiduameti loomatervise ja -heaolu osakonna peaspetsialisti Luisa Leinbergi sõnul pole haigust Eestis kunagi diagnoositud. „Kuna haigusele puudub ravi ja tegemist on väga nakkava haigusega, tuleb taudi leviku piiramiseks ja suure majandusliku kahju vältimiseks kõik haigestunud loomad hukata,“ lisas Leinberg.

„Viimane Eestile lähim haiguspuhang oli oktoobris 2021, kui Venemaal Leningradi oblastis Volossovo rajoonis diagnoositi lammaste ja kitsede rõuged.“ Haigust esineb peamiselt enamikus Aafrika ja Lähis-Ida riikides.

Hispaanias esines haigust viimati 50 aastat tagasi. „Haigus diagnoositi 19. septembril ning praeguseks on tuvastatud kokku 17 haiguspuhangut kahes Hispaania piirkonnas – Andaluusias ja Castilla-La Manchas. Viimati diagnoositi haigus riigis 1968. aastal,“ kirjeldas Leinberg. Kokku on haiguskolletes hukatud 29 604 looma (29 518 lammast ja 86 kitse).

Hetkel on haiguspuhangud lokaalsed, sest Andaluusia ja Castilla-La Mancha ametivõimud on viivitamatult vastu võtnud Euroopa Liidu määrustes sätestatud kontrollimeetmed. Kehtestatud on 3 km raadiuses piirangutsoon ja 10 km raadiuses järelevalvetsoon, samuti kõrvaldatakse korjused töötlemisettevõttes, farm puhastakse ja desinfitseeritakse ning bioturvalisuse- ja järelevalvemeetmeid tugevdatakse.

Lammaste ja kitsede rõuged on eriti nakkav loomataud, mida põhjustav viirus levib piisknakkusena otsese kontakti korral loomaga, kellel on limaskestadel haavandunud sõlmjad moodustised. Haiguse iseloomulikud tunnused on palavik, hingeldamine, loidus, pisaratevool, punased laigud ja nahakahjustused, eelkõige villavabadel aladel. Kliinilised tunnused varieeruvad suuresti ja olenevad tabandunud loomast (immuunsus, vanus, tõug) ja viiruse virulentsusest. Haiguse karja levides nakatub kuni 90% loomadest kellest sureb iga kümnes nakatunu. Haiguse kahtluse korral tuleb kohe informeerida veterinaararsti.