Kogu karusnahatööstus on alates 2014. aastast olnud küll languses, ent siiski tapetakse karusnaha saamise eesmärgil Euroopas miljoneid loomi. Seejuures on Euroopast suurem karusnahatootja vaid Hiina.
Üleeuroopalise loomakaitsevõrgustiku Eurogroup for Animalsi, kuhu kuulub ka Loomus, andmetel vähenes Euroopas naaritsanahkade aastane toodang 45 miljonilt 2014. aastal ligikaudu 12 miljonile 2021. aastal. Euroopa Liidus on kõige rohkem karusloomafarme Soomes ja Poolas.
Suurim karusnahku tootev ja importiv riik Euroopas on Soome, kuigi märkimisväärne osa selle impordist eksporditakse omakorda riikidesse nagu Lõuna-Korea ja Vietnam. Loomakaitseorganisatsiooni Humane Society International (HSI) andmetel oli Soome karusnaha ekspordiväärtus 2021. aastal 126 miljonit eurot, aastal 2013 oli see 477 miljonit eurot. Soome Karusloomakasvatajate Liidu (FIFUR) andmetel toodeti aastal 2021 Soomes 900 000 rebasenahka, mis on oluliselt langenud võrreldes aastaga 2017, mil toodeti 2,53 miljon rebasenahka.
Hiljuti avalikustasid ka Soome loomakaitsjad 2021. aastal filmitud kaadrid kuuest karusloomafarmist, kus on näha, millistes tingimustest loomad karusloomafarmides elavad: paistes ja haiged silmad, vigastatud sabad, deformeerunud jalad. Kaadrid näitavad ka rebasepoegi, kes söövad oma surnud õdesid-vendasid, ja rebaseid, kellel on selektiivse aretuse tagajärjel tekkinud tohutud nahavoldid, et maksimeerida karusnaha kogust ühe looma kohta.
Poola on praegu suurim naaritsakasvataja, olles 2021. aastal tootnud 4,5 miljonit nahka. Leedu, Kreeka, Soome ja Hispaania kuuluvad ka esiviisikusse pärast seda, kui COVID-19 puhangud naaritsafarmides sundisid Taani karusnahakasvatajaid oma loomakarja vähendama. Eelmisel aastal jõudsid avalikkuse ette ka kaadrid Leedu naaritsafarmist, kus on ridade kaupa näha äsja tapetud naaritsaid ja veel elusaid naaritsaid, keda ootab sama saatus.
Kuigi COVID-19 leviku peatamiseks naaritsafarmides seati mõned aastad tagasi nii Rootsis kui ka Taanis ranged piirangud, mistõttu nende farmide tegevus sisuliselt peatus, tühistati sellest aastast need piirangud ning naaritsafarmid võivad oma tegevusega taas alustada.
Kuigi tänasel päeval on karusnahakasvatus Eestis sisuliselt olematu, siis veel mõned aastad tagasi oli Eesti suurimas karusloomafarmis Karjakülas 160 000 looma (kellest umbes 30 000 rebased, ülejäänud mingid). Eestis on karusloomadena kasvatatud tšintšiljasid, küülikuid, naaritsaid ja rebaseid.
Euroopa Liidus tehistingimustes kasvatatud karusnaha eksport kolmandatesse riikidesse on suunatud peamiselt Kambodžasse, Hiinasse, Hongkongi, Venemaale, Lõuna-Koreasse ja Taisse. Türgi on ka suur karusnaha tarbija.
Millised Euroopa riigid on karusloomakasvatuse keelustanud?
Karusloomakasvatus on keelatud 19 Euroopa riigis, millest 14 on EL-i liikmesriigid. Nende hulka kuuluvad Austria, Belgia, Bosnia ja Hertsegoviina, Eesti, Holland, Horvaatia, Iirimaa, Itaalia, Luksemburg, Läti, Malta, Norra, Prantsusmaa, Põhja-Makedoonia, Serbia, Slovakkia, Sloveenia, Tšehhi Vabariik ja Ühendkuning