Euroopa teadlased alustavad mahuka projektiga, mis rakendab elurikkuse kriisi leevendamiseks geeniandmeid.

Genoomika ulatuslik rakendamine elurikkust käsitlevates uuringutes toob endaga kaasa murrangu loodushoiuteaduses ja -poliitikas – sellele ennustatakse mõju, mis sarnaneb inimgenoomiprojekti tähtsusele meditsiinis. Teerajajaks saab siin äsja oma tegevust alustanud üleeuroopaline Elurikkuse genoomika Euroopa konsortsium (Biodiversity Genomics Europe, BGE).

Aeg libiseb käest. Murettekitava statistika kohaselt on juba iga neljanda meie planeedi liigi püsimine ohustatud, mis omakorda seab ohtu paljude inimeste toimetuleku, meie toiduvaru ning eluliselt olulise vee- ja toitaineringluse. Teadmised on üliolulised võitluses seninägematu elurikkuse kao ja ökosüsteemide vaesestumise vastu – siiski ei ole meil praegu täielikku arusaama sellest, kuidas elu Maal toimib ning kuidas see keskkonnasurvele reageerib. Genoomika annab meie käsutusse võtmetähtsusega uued vahendid neile küsimustele vastamiseks ning BGE konsortsium paneb aluse murdelisele kasvule genoomika kasutamises kogu Euroopas.

Vaatamata sajanditepikkusele teaduslikule uurimistööle hinnatakse, et 80% maailma liikidest on endiselt teadlaste poolt avastamata ja kirjeldamata. Ka kirjeldatud liikide eristamine on sageli raske. Täiendavalt muudavad pildi keerulisemaks liikide vahelised suhted ja suhted keskkonnaga. Genoomika on meie peamine lootus, et neid keerulisi suhteid kaardistada ning anda töövahendid, mis suudavad ennustada liikide reageerimist keskkonnamuutustele.

Konsortsium rakendab paralleelselt DNA-triipkoodistamise ja genoomi järjendamise tehnoloogiaid luues ühise andmetaristu ja analüüsi võimekuse.

Nii, nagu tavapärased triipkoodid võimaldavad meil eristada tooteid selvekaupluses, kasutab DNA triipkoodistamine lühikesi DNA järjestusi liikide eristamiseks. Kaasaegsed DNA järjendamise tehnoloogiad annavad meile võimaluse oluliselt kiirendada planeedi eluslooduse inventeerimist ning loovad aluse ülemaailmseks pidevaks loodushoiu seireks.

Skaala teises otsas määrab genoomide järjendamine kindlaks DNA nukleotiidide järjestuse konkreetse liigi kogu genoomi ulatuses. See võimaldab teadlastel luua liikidele geenikaardid, mis aitavad mõista kuidas bioloogilised süsteemid toimivad ning kuidas liigid keskkonnamuutustele reageerivad ja nendega kohanevad.

Eurooplased genoomiuuringute esirinnas

EL elurikkuse strateegia 2030 ning Euroopa rohelepe sätestavad selged eesmärgid võitluseks mitmete probleemidega, mille hulka kuuluvad tolmeldajate kadumine, oluliste maismaa-, magevee- ja mereelupaikade kvaliteedi halvenemine ning invasiivsete võõrliikide mõju elurikkusele. Programmi „Euroopa horisont“ rahastatud Elurikkuse genoomika Euroopa konsortsium kujutab endast suurinvesteeringut Euroopa genoomiteadusesse ning annab meile võimaluse nimetatud eesmärgid saavutada.

Eestit esindab BGE konsortsiumis Tartu Ülikooli loodusmuuseum ja botaanikaaed. „Eesti on kujunenud liikide DNA triipkoodistamise tehnoloogia ja digitaristu arendamise üheks oluliseks keskuseks. Meie loodud liikide DNA-põhise määramise teenuseid kasutatavad enam kui saja riigi teadlased, harrastusteadlased, ettevõtted ja teised. Koostöö genoomika valdkonna keskustega annab meile suurepärase võimaluse kaasa lüüa elusloodust uurivate ja seiravate uute tehnoloogiate arendamisel ning elurikkuse ja selle muutuste üha täpsemaks kirjeldamise eesmärgil,“ sõnas direktor Urmas Kõljalg.

BGE teeb koostööd USA analoogse konsortiumiga Earth BioGenome Project ning Kanadas tegutseva konsortsiumiga International Barcode of Life.

21 miljoni euroga rahastatava projekti Biodiversity Genomics Europe rahastajad on Euroopa Komisjon koos Ühendkuningriigi ja Šveitsiga. Uudne üleeuroopaline projekt on kavandatud jätkama aastani 2026. See ühendab Euroopa DNA-triipkoodistamise konsortsiumis BIOSCAN (104 partnerasutust 29 riigist) osalevad organisatsioonid ERGA genoomide järjendamise konsortsiumi liikmetega (709 liiget 37 riigist).