Täna, 24. augustil algaval liigikaitse konverentsil räägitakse sellest, et iga viienda liigi säilimiseks Eestis on vaja astuda teadlikke looduskaitselisi samme.

Andmeid liikide käekäigu kohta kogutakse pidevalt ja ülevaateid liikide ohustatuse kohta koostatakse iga reeglina iga kümne aasta tagant. Värskest uuringutest selgub, et kõikide liikide seisund Eesti looduses vajab pidevalt tähelepanu juba ainuüksi selleks, et muutusi õigeaegselt registreerida. Samas on paraku praeguseks juba ligi 2000 liigi puhul vaja astuda looduskaitselisi samme, et pidurdada elurikkuse kadu.

„Inimesel lasub keskkonna ees suur vastutus ja inimtegevuse tagajärgede parandamiseks vajame ohustatud liikide kaitset,“ ütles keskkonnaminister Madis Kallas. „Toimiva kaitse õnnestumiseks on oluline ka teadmiste jagamine, milleks on homme algav konverents suurepärane koht, sest siin teevad ettekandeid oma ala tipud,“ sõnas keskkonnaminister.

Keskkonnaameti peadirektori Rainer Vakra sõnul on kaitset vajavaid liike neli korda rohkem, kui meil neid praegu kaitse alla on võetud. “Liigikaitse õnnestumiseks oluline ühiskonna ühtne otsus ja tahe ning tihe riigi, teadusasutuste, looduskaitseorganisatsioonide, maaomanike ja huviliste koostöö, sest ainult nii saab meie looduse elurikkust hoida. See kõik on kokkuvõttes oluline inimeste heaolule – inimesel kui liigil läheb hästi ainult siis, kui teda ümbritsevatel teistel liikidel läheb ka hästi,” lisas Vakra.

“Mitmed liigid on suurte liigikaitseliste pingutuste tulemusel piirkondliku väljasuremise äärelt tagasi toodud, tuntuimad neist on vast lendorav ja Euroopa naarits. Ka näiteks oravhiir ehk lagrits hinnati 2019. aastal Eestist väljasurnud liigiks ja juttselg-kärnkonn ehk kõre oli 2017. aasta andmete kohaselt väljasuremisohus liik,” tõi näiteid Tallinna loomaaia direktor Tiit Maran. “Vaevalt me mäletame, et vaid pool sajandit tagasi olid meie jaoks praegu tuttavad ja tavapärased liigid nagu sookurg, pruunkaru, kobras ja kauni tiivamustriga liblikas mustlaik apollo ohustatud, kuid nüüdseks on nende liikide seisund soodne,” lisas Maran.

Üldistades võib öelda, et kõige rohkem on olukord halvenenud linnu- ja samblike liikidel, kehvasti läheb ka kahepaiksetel. Soontaimede olukord on pisut halvenenud. Imetajate seisund on stabiilne ning sammaldel paistab minevat paremini, kuid viimane järeldus võib tuleneda ka rohkematest andmetest ja uuenenud metoodikast.

Konverentsi peakorraldaja, Keskkonnaameti looduskaitse nõunik Agu Leivits rõhutas aga veel kord, et kui nii suurel hulgal ehk tervelt viiendikul meie liikidest läheb halvasti, annab see infot halveneva elukeskkonna kohta. Hinnang liigikaitseliste meetmete vajalikkuse kohta põhineb siiski vaid neil taime-, looma- ja seeneliikidel, mille kohta on uurijatel olemas piisavalt andmeid ohustatuse hinnangu andmiseks, ligikaudu kolmandiku käimasoleval hindamisel käsitletud liikide puhul osutusid andmed hindamiseks puudulikeks.

Liigikaitse konverents „Liigid, nende seisund tänases Eestis – kuidas edasi?“ toimub 24.-25. augustil 2022 Tallinna loomaaias. Konverentsil tutvustatakse Eesti liikide seisundit ja liigikaitselisi teadusuuringuid, sealhulgas avalikustatakse Eesti liikide aastatepikkuse ohustatuse hindamise tulemused.

Kahte konverentsipäeva mahub lisaks aruteludele ja posterettekannetele veel üle kahekümne sisuka ettekande. Konverentsi päevakava on leitav Keskkonnaameti kodulehelt. Konverentsi otseülekannet on võimalik kõigil huvilistel jälgida veebis Keskkonnaameti kodulehe kaudu.

Konverentsi korraldavad Keskkonnaamet, Tallinna Loomaaed, Keskkonnaministeerium, Keskkonnaagentuur, Eesti Maaülikool, Tartu Ülikool. Konverentsi korraldamist toetab Keskkonnainvesteeringute Keskuse looduskaitse programm.