Täna, 24. augustil algaval liigikaitse konverentsil räägitakse sellest, et iga viienda liigi säilimiseks Eestis on vaja astuda teadlikke looduskaitselisi samme.
Andmeid liikide käekäigu kohta kogutakse pidevalt ja ülevaateid liikide ohustatuse kohta koostatakse iga reeglina iga kümne aasta tagant. Värskest uuringutest selgub, et kõikide liikide seisund Eesti looduses vajab pidevalt tähelepanu juba ainuüksi selleks, et muutusi õigeaegselt registreerida. Samas on paraku praeguseks juba ligi 2000 liigi puhul vaja astuda looduskaitselisi samme, et pidurdada elurikkuse kadu.
„Inimesel lasub keskkonna ees suur vastutus ja inimtegevuse tagajärgede parandamiseks vajame ohustatud liikide kaitset,“ ütles keskkonnaminister Madis Kallas. „Toimiva kaitse õnnestumiseks on oluline ka teadmiste jagamine, milleks on homme algav konverents suurepärane koht, sest siin teevad ettekandeid oma ala tipud,“ sõnas keskkonnaminister.
Keskkonnaameti peadirektori Rainer Vakra sõnul on kaitset vajavaid liike neli korda rohkem, kui meil neid praegu kaitse alla on võetud. “Liigikaitse õnnestumiseks oluline ühiskonna ühtne otsus ja tahe ning tihe riigi, teadusasutuste, looduskaitseorganisatsioonide, maaomanike ja huviliste koostöö, sest ainult nii saab meie looduse elurikkust hoida. See kõik on kokkuvõttes oluline inimeste heaolule – inimesel kui liigil läheb hästi ainult siis, kui teda ümbritsevatel teistel liikidel läheb ka hästi,” lisas Vakra.
“Mitmed liigid on suurte liigikai