Euroopa Liidu elurikkuse strateegia näeb ette, et kaitse all oleks 30% maismaast ja 30% merealadest – see aitab pidurdada liigirikkuse vähenemist ning leevendada kliimamuutuse mõjusid (nt põuad ja tormid). Samuti on 30% täiendava kaitse vajadust välja toodud rohepoliitika ekspertrühma raportis, sama eesmärk sõnastati eelmise aasta detsembris ÜRO elurikkuse konventsiooni 15. osapoolte konverentsil (COP 15). Praegu on Eestis kaitse all ligi 19% maismaast ja ligi 19% merealadest. Seega oleks vaja strateegias seatud eesmärgi saavutamiseks veel täiendavalt kaitse alla võtta 11% maismaast ja 11% merealadest.
Rõõmustav on see, et arvamusuuringu kohaselt pooldab 75% eestimaalastest, et Eestis võetaks kaitse alla 30% maismaast ja 30% merealadest, 16% on selle vastu ning 9% ei osanud arvamust avaldada. Keskmisest sagedamini toetavad maismaa ja merealade kaitse alla võtmist 15-24-aastased (90% poolt), selle vastu on keskmisest sagedamini 50-64-aastased (23% vastu).
2022. aasta lõpus läbi viidud Turu-uuringute AS-i Omnibuss-uuringu tulemused peegeldavad kogu üle 15-aastase Eesti elanikkonna arvamust. Uuring viidi läbi veebi- ja telefoniküsitlusena ning sellele vastas 1003 inimest. Turu-uuringute AS esitas Omnibuss-uuringus keskkonnateemalised küsimused SA Eestimaa Looduse Fondi tellimusel. Uuringu tellimist toetas projekti „Metsaotsused kaasavaks ja läbipaistvaks!“ raames EMP toetuste Aktiivsete Kodanike Fond, mida vahendab Avatud Eesti Fond koostöös Vabaühenduste Liiduga.
Eesti Keskkonnaühenduste Koda tegi alade valikuks oma ettepanekud
Kuna elurikkuse strateegia fookuseks on süsinikurikkad ja elurikkad ökosüsteemid, on Eesti Keskkonnaühenduste Koda teinud ettepaneku võtta täiendava kaitse alla looduslikus seisundis soid, pärandniite, riigimaadel asuvaid metsamassiive ja kaldakooslusi. Oluline on rõhutada, et täiendavalt kaitse alla võetavad alad saaksid tõhusalt kaitstud, metsade puhul tähendab see näiteks uuendusraiete lõpetamist, soode puhul kuivenduse mõju vähendamist jnel. Väljapakutud alade näol on tegemist olemasolevate väärtuslike aladega, mis aitavad meie kaitsealade võrgustikku täiendada, kliimamuutuste mõju leevendada ja elurikkuse kadu pidurdada. Uute kaitsealade loomine aitab muuta olemasolevate kaitsealade võrgustikku sidusamaks, et tekiks kogu maastikku ühendavad rohekoridorid. Samuti aitab see kaasa loodussõbralike majandamisvõtete laiemale levikule ning loodusressursside säästlikumale kasutusele, sest suurt osa lisanduvatest aladest saaks majandada, pidades silmas elurikkust ja selle säilimise vajadust.
Merealadel tuleks viia lõpuni projekteeritavate mere kaitse- ja hoiualade, püsielupaikade ja üksikobjektide menetlemine ja võtta alad kaitse alla. Eesmärk, et loodavate ja ka olemasolevate kaitsealade piirangud kaitseks kõiki seal esinevaid kaitset vajavaid liike ja elupaikasid.
