Keskkonnaameti keskkonnahariduse osakond koostas juba üheksandat aastat järjest kokkuvõtliku teabelehe aasta tegijatest looduses, keda keskkonnaorganisatsioonid tänavu esile tõsta soovivad.
Igal aastal satuvad mõned meie kõrval elavad liigid ja lisaks ka mõni mullatüüp meedias erilise tähelepanu alla. Nii ka sel aastal ja rõõmu teeb, et aasta-aastalt on selline tähelepanu aina suurenenud. Keskkonnaameti keskkonnahariduse osakond koostas juba üheksandat aastat järjest kokkuvõtliku teabelehe aasta tegijatest looduses, keda keskkonnaorganisatsioonid tänavu esile tõsta soovivad. Pisema plakati mõõtu teabelehelt saab esmase ülevaate nii aasta linnust, loomast, puust, samblast, kalast kui ka teistest aasta tegija tiitli pälvinutest.
Teabelehe saab alla laadida nii eesti, vene kui ka inglise keeles Keskkonnaameti kodulehelt või keskkonnahariduse portaalist.
Keskkonnaameti keskkonnahariduse osakonna juhataja Piret Eensoo sõnul on aasta tegijate valimine keskkonnaorganisatsioonide iga-aastane tava. „Esimesena hakkas Eesti Ornitoloogiaühing valima aasta lindu, esimene neist valiti juba aastal 1995. Seejärel, 1996. aastal algatas Viktor Masing aasta puu valimise, puu valimist veab eest ajakiri Eesti Loodus. Nii on riburada uusi „väljavalituid“ lisandunud ja ülevaate ühele lehele mahutamine muutub aina keerukamaks. Selline liikide ja mullatüüpide esiletõstmine annab võimaluse õppida tundma vähem märgatavat elurikkust meie ümber ja uurida ka pisut rohkem seda väärtuslikku varandust, mis asub meie jalge all. Muide, kui täpne olla, siis loomariigi esindajaid on ju aasta tegijate hulgas lausa neli – imetaja, lind, liblikas ja kala,“ ütles Piret Eensoo.
Aasta tegijaid Keskkonnaamet ise ei vali. Teabelehel on viited kodulehtedele, kust saab rohkem teada nii tegija kui ka tema valija kohta. Aasta tegijad looduses on valinud MTÜ Aasta Loom koostöös Eesti Terioloogia Seltsi, Eesti Looduskaitse Seltsi, Eesti Jahimeeste Seltsi, Tallinna Loomaaia, Erametsakeskuse ja Eesti Loodusmuuseumiga; Eesti Ornitoloogiaühing, ajakiri Eesti Loodus, Eesti Orhideekaitse Klubi, Eesti Mükoloogiaühing, Eesti samblasõbrad, Eesti Lepidopteroloogide Selts, Eesti Maaülikool ja ajakiri Kalastaja.
