Oled sa loomapoes müügil kalu näinud ja ehk mõelnud, et küll on tegu lihtsate lemmikloomadega, kellele piisab nii vähesest? Ehk oled sel hetkel isegi näinud vaimusilmas mõnd suurt värviliste kaladega dekoratiivset akvaariumit täiendamas sisukujundust?

Kalade vajadused ja pidamine ei pruugi ostlejale ja ka pidajale esmapilgul keerulised tunduda. Tegu on võrdlemisi väikeste loomadega, kellele tundub piisavat veest klaasanumas, mõnest kivikesest, kord päevas krõbinatest ning kalade pidamine justkui võikski alata. Tegelikkus on aga hoopis teistsugune. Kalade pidamine kunstlikus keskkonnas vajab spetsiifilisi (alg)teadmisi ning tehnilist ettevalmistust. Kaladel kauplustes müügi hetkel kui sellele järgnevas akvaariumis on sageli täbarad. Kirjutan siinkohal eelkõige troopilistest kaladest, kes on üks põhiline akvaariumikaubanduse müügiartikkel, ja sellest, milliseid katsumusi loomapood kalade elus tähendab.

Akvaariumipidamise üldine teadmismahukus

Tihtipeale puuduvad müüjatel isegi baasteadmised kaladele vajalikust elukeskkonnast ja füsioloogiast. Näiteks peaks müüja teadma akvaariumi puhul minimaalselt lämmastikutsüklist, vee omadustest, erinevate liikide kokkusobivusest, toitmisest, veetaimedest, kalade tüüpilisematest haigustest ja nende sümptomitest (probleemide märkamine poes ja soovitused kliendile). See kriitika pole suunatud müügipersonali vastu, sest seda kõike ongi väga palju. Lisaks on poe eesmärk eelkõige kaupa väheste kuludega müüa, müüjate koolitamine väga spetsiifilises valdkonnas on aga kulukas ja aeganõudev. Näiteks juba lämmastiktsükkel, mille sisuks on see, kuidas kalade väljaheited saaksid akvaariumis neutraliseeritud ilma neid mürgitamata, vajaks käsitlemiseks tervet eraldi artiklit.

Kalade liigispetsiifika

Loomapoes uudistades võid olla märganud, et müüakse väga erineva välimusega kalu, mis tähendabki, et müüakse väga erinevaid erinevate vajadustega kalaliike üheskoos.

Peale põhiteadmiste on enamikes poodides külastajale kättesaamatu põhiline info eri kalaliikide vajaduste kohta. Oluline oleks välja tuua igale kalaliigile sobiv veetemperatuuri vahemik, PH, veekaredus, miinimum samast liigist isendite parv, keskmine eluiga, temperament, suurus täiskasvanuna, miinimum akvaariumisuurus, toitumine. Kõik need aspektid mõjutavad viisi, kuidas luua ühele kalale liigiomaseid tingimusi (niipalju kui see akvaariumikeskkonnas võimalik on). Arvestada tuleb sellega, et tegu on metsikute loomadega, kelle kodu on looduslik veekogu.

Mina ei ole näinud, et poes jagataks lisainfot või allikat, kust kalade ja ostetud konkreetsete liikide pidamise kohta lähemalt uurida. Paljud kvaliteetsed allikad on kalade eksootilisuse tõttu pigem ka inglise keeles. Müüjate kehvade teadmiste ja poodide ärimudeli tõttu (suuremas mahus müüa) jääb reeglina ostja teabest ja vajalikust ettevalmistusest ilma. Näiteks ei küsita (reeglina) kalade ostjalt olemasoleva akvaariumi suuruse, seal juba olevate kalade jm tingimuste kohta. Müüjal pole seetõttu põhjust (ehk ka õigust ja motivatsiooni) jätta müümata kala akvaariumisse, mis on müüdavale liigile ilmselgete puudustega. Nii ongi tavaliselt erinevate kalade pidamistingimused poes ja hilisemas (kodu)akvaariumis kalade liigiomaseid vajadusi mitterahuldavad.

Poes on vaja müüa korraga palju

Poes jääb tihti silma, et kalad ujuvad seal võrreldes akvaariumi suurusega päris suures parves koos ning pole sugugi erand kui akvaarium ise on peale kalade suuresti lage. Poe omanikule ja külastajale see tavaliselt meeldib — nii on kalad hästi näha ja muud objektid ei jää nende vaatamisel ette. Kalade vaatevinklist on aga varjumisvõimaluste puudumine suur probleem ning liigtihe asustus stressitekitav. Mõned poes parves koos ujumavad kalad ei pruugi seda mujal turvalisemas keskkonnas enam teha (parve võtmine on kaitsetaktika ohu puhul).

Stressi põhjustab ka see, et tiheda asustuse ja/või varjumispaikade puudumise tõttu ei saa kalad teiste agressiivsemate või kiuslike isendite eest peitu minna. Selleks lihtsalt ei ole vaikset ja rahulikku kohta. Kalad võivad küll tunduda leebed olendid, aga päriselus on tegemist väga erinevalt käituvate olenditega (nagu näiteks inimesedki). Ühe kala agressiivsus oleneb muuhulgas tema stressitasemest, iseloomust, soost, liigist jm. Viimasest tuleneb suuresti territoriaalsus, st palju ruumi üks kala endale vaimseks heaoluks vajab, palju (liigi)kaaslasi soovib ja talub. On kalu, kes armastavad parve ning on neid, kes ei talu isegi teiste sarnaste kalade lähedust. Loomuomaste ruumivajaduste eiramine viib kalad stressi, nad võivad haigestuda kuni selleni välja, et akvaariumis kakeldakse ja isegi tapetakse üksteist.

Varjumispaiga puhul on oluline peale liigikaaslaste ka kalade loomuomane vajadus olla peidukoha lähedal. Enamik populaarsemaid akvaariumikalu on võrreldes kõigi troopiliste jõekaladega pigem väiksemad liigid (sest suuremad lihtsalt ei mahu mingi nipiga klaaskasti elama) ja seega on nad seda tüüpi kalad, kellel on looduses palju sööjaid ja seetõttu eriline loomuomane hirm lagedate keskkondade ees. Poodides on ka külastajatega kaasnev müra ja vibratsioon ning mis võimendab kalade loomuomaseid hirme (seoses võimalike rünnakutega).

Kalade transport

Vähesed on mõelnud, kuidas kalad üldse poodi müüki jõuavad. Võin julgelt väita, et isegi akvaristikale spetsialiseerund poes ei toimu aretus- ja kasvatustegevust. Kalad läbivad kasvatustest poodi pikki vahemaid, paljud troopikakalade kasvatajad pole reeglina Eestistki. Kalade jaoks on teekond poodi stressirohke, sest nad on sel ajal ‘tihedalt kokku pakitud’. Pika sõidu jooksul vesi paratamatult reostub ja hakkab kahjustama kalade limaskesti, sh lõpused ja nahk. Osa transpordi läbinud kalu sureb või jääb tõsiselt haigeks. Osad haigestuvad ja surevad hiljem, kuna selline olukord, nagu ka muu uute elutingimustega seotud stress nõrgestab kalade immuunsüsteemi ja tiheasustus on soodne pinnas haiguste levikuks. Lisaks järgneb transport poest koju hoopis kolmandatesse tingimustesse. Väärib äramärkimist, et isegi ideaaltingimuste puhul tekitab muutus elukeskkonna omadustes ja transport kaladele stressi. Transport kui selline, olles tarneahela kaudu praegu tüüpiline kalade poesmüügi eelduseks, on üks selle ärimudeli poolt vältimatu kannatuste põhjustaja.

Kalade haigused ja ravivõimalused

Kalade haigestumisel ja ravil tasub minu kogemusel veelgi põhjalikumalt peatuda, sest arvestades eelnevalt kirjeldatud stressi põhjustavaid tegureid ja vee kaudu tiheasustuses hoogsalt levivaid (nakkus)haigusi võib eeldada, et haigestumine on tavaline.

Poes, nagu tegelikult ka kaladega kodudes, peaks olema haigestunud kalade ja uute kalade jaoks eraldi karantiiniakvaariumid ja akvaariumitehnika. Mõnes akvaariumikaubandusele spetsialiseerund poes olen ka mõnda karantiiniakvaariumi näinud. Samas on klientidele näitamiseks-ostmiseks pandud kalade seas olnud sageli haigustunnustega kalu, kes peaksid tegelikult ravimiseks ja nakkusohu eemaldamiseks eraldatud olema. Lisaks olen kuulnud poodidest, kus kalade haigestumisel on juhtkond lausa keeland kalu ravida. Peale asjatundmatuse haiguste osas võib oletada , et ruumi ja ressursside optimeerimine ei luba nii paljude kalade puhul karantiini ja korrektset ravi.

Kalade ravimiseks on olemas erinevaid preparaate, aga diagnoosimine on võrreldes teiste loomadega keerukas, sest veterinaarne tugi Eestis sisuliselt puudub. Akvaariumipidajad diagnoosivad tavaliselt interneti ja asjaarmastajatest akvaariumigruppide toel. Nii ongi akvaariumites peetavate kalade võimalused, eriti akvaariumikaubanduses, adekvaatset veterinaarset ravi saada minu hinnangul väikesed kui mitte olematud.

Kokkuvõte

Kalade müük kauplustes põhjustab kaladele kannatusi ja arvestades kalade väga kõrget liigispetsiifikat, pole võimalik ligilähedaseltki kalade väärkohtlemist välistavaid tingimusi, mis ka äriliselt tulusad oleksid, tagada. Eestis on osad loomapoed eluskalade müügist õnneks ka loobunud.

Kalade, nagu ka kõigi teiste loomade koht ei ole kindlasti poeletil. Neli loomakaitseorganisatsiooni (Loomus, Eesti Loomakaitse Selts, Varjupaikade MTÜ, Rõõmsad hüpped MTÜ) on algatanud rahvaalgatuse eesmärgiga lõpetada loomade müük poodides, mis on nüüdseks liikunud Riigikokku. Lemmikloomad tuleb võtta kohast, kus loomad on hästi hoitud ja nende heaolu tagatud. Seda tervemad ning õnnelikumad nad ka on. Täiesti eraldi teema on see, kas kalad üldse sobivad lemmikloomadeks, mistõttu on Eestiski vaja kiiremas korras koostada lemmikloomade positiivne nimekiri.

Tulevikuks

Akvaristina saan väga hästi aru soovist külmaks ja kõledaks talveks endale killukest vesist loodust tuppa tuua. Akvaarium on imeilus. Soovitan kalasõpradel kaaluda soovi korral taimeakvaariumi sisseseadmist, mis tähendab, et akvaariumis on ainult taimed. Erinevalt kaladest on veetaimi võimalik pidada ka väga lihtsates tingimustes isegi väikestes veega anumates. Taimeakvaariumite pidamine on hobi, mida annab oma rõõmuks arendada peeneks ja isegi professionaalseks harrastuseks (aquascaping), taimede pidamine võib vastavalt erinevatele liikidele olla äärmiselt huvitavaid väljakutseid esitav alustades õigest väetamisest ja valgusest ning lõpetades akvaariumisse süsihappegaasi lisamise ja kunstkaljude meisterdamisega. Hästi sätitud taimeakvaarium paitab silma ja võib võita isegi tiitleid ja seda kõike rikkumata ühegi kala tervist ja heaolu.

*Autor:  Kaia Konsap, Loomuse vabatahtlik, praktiseeriv hobiakvarist

LUGEJATE LEMMIKUD:

VIIMASED UUDISED:

Saada vihje, foto või video!

Kontrolli kiipi

Jälgi meid sotsiaalmeedias

VEEL PÕNEVAT LUGEMIST: