Reede tõi kaasa haigemad Ukraina loomad ja ühe surema viidud vanuri

Olin kogu nädala nii sigatubli, et eilseks oli kõik tehtud ja nii ma igavlesin ning aju genereeris vaid lollusi. Polnud ka suurem mure, sest eile ju oligi napakate naljade päev ja “sul on nina valge” pole päris minu rida. Ikka usutav peab olema. Ikka tünga peab tegema. Kunagi avasin 1.aprillil aasiapärase kassi- ja koeraliha restorani. Keegi ei kirunud. Järelikult ei usutud. Kahju.

Ühe naljaga sain sedapuhku kümnesse ka ja loomavihkajad olid tagajalgadel, et nüüd hakkavad vabalt ringi silkavad koerad neid hammustama. Tigedad olid ka mõned loomasõbrad, arvates, et taolist nalja ei tohi teha. Ma lausa mõnitanud loomi? Ahh, minge potilaadale ja millal ma seda enne teinud olen? Võib-olla olen ka alustades enda omadest, keda ülepäeva “kombinaati” saadan. Selline ma olen, sorry!

Eks see veidike “inside joke” olnud, millest vaid asjasse pühendatud lõpuni aru said, aga kullakased lugege ikka pealkirjast kaugemale ka! Millal varasemalt ministeerium loomadele paremaid tingimusi on nõudnud ja loomakaitsjad selle vastu protesteerivad? Millal enne kanad kulle ja kotkaid tapnud on? Kuidas minister ainuisikuliselt seadusi muuta saab või ombudsman’e määrab? Sellist jura andis ikka kokku luuletada.

See selleks, aga mu laisk reede leidis oma otsa täpselt kell 15.00 kui selgus, et kella neljaks on ühele pisikesele sõbrale hamba väljatõmbamine kirja pandud. Vana pea ja vilets mälu on ikka nuhtluseks olnud. Teda näete esimesel fotol ja kikust nagu njuhti ta ilma jäi. Paraku on neid topelthambaid veelgi ja seega üks arstilkäik raudselt ees ootamas.

Käigu pealt sain ühe kunde veel juurde ja tema on juba püstihaige – epilepsia. Ukrainas kõik arstid läbi joostud ja kompuutergi tehtud, aga abi ei saadud. Nüüd on kõik lootused Erivet kliiniku peal, kuhu tuleb aeg kinni panna.

Kolmandal pildil on teinegi Ukraina haige loomake, kel käpaluu valesti kokku kasvanud, aga omanik võttis veel mõtlemisaega kas laseb pooleks murda ja uuesti kokku lappida või mitte. Praegu ta seda väga kasutada ei saa ja lipendab niisama kaasa kuid ei koerakest see häiri.

Õhtu tõi Loomapäästegrupile ühe õnnetu hinge veel. Jummalast nälgas koer, kes kõrvalisse kohta kinni seotud ja surema jäetud. Lapsed leidsid. Kiirabis tilga all praegast ja elunatuke enam ohus pole. Temast veel pikalt ei räägi, sest mul on “väikesed rõvedad plaanid” seoses omanikuga olgu ta noor või vana, kukk või kana.

Saite taas eelmänguna aimu, millest järgmisel nädalal “Loomaveebis” juttu tuleb. Pole üldse kindel, et Loomapäästegrupp raha taas kerjama hakkab, sest üritame ise hakkama saada. Praegu veel on ja küsime ikka siis kui jänn suur. Kui kõik need loomakesed korraga nö “töösse” lähevad, siis on vast abi vaja küll.

Elame-näeme ja mõnusat nädalavahetust. Metsa surema viidud vanurkoera kohta pange aga info tulema kui teil seda on. Tänud juba ette ja mõnusat nädalavahetust!

vihje@loomaveeb.ee
help@animalrescue.ee