Meil hästi. Ilmselt on Koertejumal Eestis ringi käimas ja te elate salamisi kõvasti kaasa. Kohe tunda on.
Esimene sutsakas võõrast verd on üle kantud ja pisikese organismus võttis selle kenasti vastu. Fotol olev njuufa Alice oli doonoriks. Tema veri sobis kut valatult.
Mõju oli pea momentaalne ja Kleopatra hakkas käituma suure kurja koerana. Algatuseks pistis täitsa ise korraliku keretäie toitu naha vahele. Seejärel lasi mõnuledes leiba luusse.
Ärgates tegi esimest korda lõukoera häält ja ei taha enam paigal püsida. Ka arstidel on nüüd sada korda rohkem jantimist, sest protseduurid ei meeldi enam üldse.
Päris viimaseid õhtuseid andmeid mul pole ja korrutasin praegu seda juttu, mida arst lõunapaiku rääkis kui haigel lapsel külas käisin. Üks vereülekanne tuleb vähemalt veel teha. Kui parvo-test puhas, siis tuleb vannipäev, et batsillus ka karvade vahelt kätte saada.
Ei hakka te aju verekeemia ja muude analüüside vastustega komposteerima. Ehk isegi hakkaks, aga pole endalgi meeles – kole palju võõrsõnu ja keeruline jutt, mida edastades raudselt mõne vea sisse laseksin. Arstid nimme seletavad nii palju, et ristiinime end ikka täitsa lollina tunneks.
Leppige siis sellise infoga, et praegu hästi nagu ja ptui-ptui-ptui üle vasaku õla. Hoidke aga pöidlaid-varbaid, sest seda läheb meil väga vaja. Mina tänan! Loe ka SIIT ja SIIT
