Jahiaasta käib käsikäes looduse rütmidega. Veebruari lõppedes saab läbi senine hooaeg ning märtsiga algab uus jahiaasta.
Eestis ei ühti jahiaasta kalendriaastaga vaid selle puhul lähtutakse looduse tsüklitest. Kevad on enamiku ulukite jaoks järelkasvu kasvatamise aeg. Sel perioodil keskenduvad loomad poegimisele ja nende üleskasvatamisele. Sel ajal jahti ei peeta.
Uue jahiaasta alguses tehakse kokkuvõtted möödunud hooaja küttimistulemustest ning esitatakse nõutud vaatlusandmed ja statistika. Hiljemalt 20. märtsiks edastatakse Keskkonnaagentuurile jahistatistiline aruanne. Agentuur analüüsib kogutud andmeid ning avaldab suve alguses ülevaate „Ulukiasurkondade seisund ja küttimissoovitus“. Selle dokumendi alusel lepivad maakondlikud jahindusnõukogud kokku sõraliste küttimismahud.
Möödunud aasta teisest poolest on Eestis taas hoogustunud sigade Aafrika katku levik. Seetõttu jätkub alates 1. märtsist metssigade küttimine. Metssiga kuulub koos võõrliikide, kähriku ja mingiga, aastaringselt kütitavate ulukite hulka. Koprajaht kestab kuni 15. aprillini ning 15. aprillist algab hallhülge küttimisperiood. Suvine jahihooaeg algab 1. juunil sokujahiga. Sügisel algab ajujaht suurulukitele ning alates 1. oktoobrist on lubatud jaht koertega. Täpne jahikalender on kättesaadav Eesti Jahimeeste Seltsi kodulehel.
Eesti Jahimeeste Seltsi juhatus on kuulutanud käesoleva aasta „Lastega loodusesse“ aastaks.
