EJS käis Keskkonnakomisjoni ja maaelukomisjoni istungil salaküttimise teemat arutamas. Foto: Erik Peinar/riigikogu.ee
Keskkonnakomisjoni esimehe Yoko Alenderi sõnul on näiteid salaküttimise kohta leida kõigis Eesti maakondades. „Olukorrast üksikasjaliku ülevaate saamiseks pidasime vajalikuks teemat arutada koos asjaomaste asutuste ja organisatsioonidega.“
„Palusime tänaseks istungiks Keskkonnaameti seisukohta, kas salaküttimine on Eestis probleem, kas praegune õiguslik raamistik ja järelevalve on piisavad,“ ütles Alender.
Keskkonnaameti peadirektor Rainer Vakra selgitas, et Keskkonnaamet moodustab ja juhib 15 jahindusnõukogu, kus muuhulgas lepitakse kokku põdra, punahirve, metssea ja metskitse küttimismaht, annab kasutusloa 330 jahipiirkonnale, kus peavad jahti 15 000 jahimeest, määrab igal aastal küttimismahud suurkiskjatele ja hallhülgele ning katku tõrjumisel metsseale. Jahijärelevalve tagab, et jahipidamine toimub kooskõlas kehtivate nõuete ja reeglitega.
Keskkonnaamet nõustus, et salaküttimine on tõsine ja ühiskondlikult tundlik teema, mis kahjustab nii looduskeskkonda kui ka avalikkuse usaldust õiguskorda. Keskkonnaameti järelevalveosakond alustas 2025. aastal ligi 900 väärteomenetlust, neist 10% oli jahivaldkonnas.
Keskkonnaamet nentis samas, et salaküttimine on olemuselt varjatud tegevus ning selle tegelikku ulatust on keeruline hinnata. Ameti kogemuse põhjal ei ole salakütid enamasti juhuslikud või relvata isikud, vaid valdavalt jahitunnistusega jahimehed, kellel on olemas vajalikud oskused, teadmised ja vahendid.
Jahimeeste Seltsi tegevjuht Tõnis Korts kinnitas, et salaküttimise on Jahimeeste Selts alati mõistnud hukka ja keelustanud karistusena jahipidamise.
Keskkonnaamet on teinud ettepanekud, mille eesmärk on muuta õigusruum selgemaks, tugevdada vastutust ja parandada järelevalve võimalusi.
Vakra selgitas, et tugevdame koostööd Eesti Jahimeeste Seltsi ja jahindusnõukogudega, et ühiselt ennetada salaküttimist ja kaitsta jahinduse mainet, sh eetikaküsimuste käsitlemine. „Samuti julgustame koostööd jahipiirkondade tasemel. Suured rikkumised avastatakse tihti tänu väikestele infokildudele,“ ütles Vakra.
Maaelukomisjoni esimees Urmas Kruuse pidas vajalikuks, et leitaks parem tasakaal karistusmeetmete ja jahindusseltside kogukondliku järelevalve vahel, salaküttimise avastamisel ja hukkamõistul.
Keskkonnaamet leiab, et relvaseadust tuleks selles osas täiendada, et ka salaküttimisega tegelemine oleks relvaloa kehtetuks tunnistamise aluseks.
Alender selgitas, et keskkonnakomisjonile on laekunud Kliimaministeeriumist muutmisettepanekud looduskaitse, jahiseaduse ja riigivaraseaduse muutmise seaduse eelnõule (612 SE) olukorra muutmiseks. „Need ettepanekud vaatab komisjon läbi lähemal ajal,“ ütles Alender.
Probleemi lahendamine eeldab terviklikku lähenemist: õigusraamistiku ajakohastamist, järelevalve ressursi suurendamist ning selgeid ja tõhusaid sanktsioone.
