Eesti Ornitoloogiaühingu juhataja Kaarel Võhandu osales Eesti Keskkonnaühenduste kohtumisel kliimaministri Yoko Alendriga. Kohtumise eesmärk oli tutvuda uue ministri ja tema plaanidega ning arutada metsa- ja looduskaitsereformi.
12. augustil avaldatud kliimakindla majanduse seaduse, looduskaitseseaduse ja metsaseaduse eelnõudega planeeritakse suuri muudatusi Eesti looduskaitses. Positiivse poole pealt võib välja tuua maismaa 30% kaitse eesmärgi. Kuid on ka muret tekitavaid nüansse.
“Ornitoloogiaühing tunneb muret selle pärast, et kaitsealade piiranguvööndites jäävad endiselt lubatuks uuendusraied. Nagu me juba kahjuks näinud oleme ei saa nii tagada kaitsealadel loodusväärtuste säilimist,” selgitas Võhandu. Merealade osas loobus Eesti riik 30% kaitse eesmärgi kehtestamisest. “Arvestades Läänemere halba seisundit on see väga kahetsusväärne ja lühinägelik. Endiselt ei ole plaanis kehtestada ka kuupäevalist pesitsusrahu kõigis metsades, mida soovib üle 90% eestimaalastest.” lisas ta.
Üheks murettekitavaimaks muudatuseks on Võhandu arvates puuistandike lubamine. Tegu on üliintensiivselt majandatavate puupõldudega, kust elurikkus praktiliselt puudub. Neid on võimalik teha väheväärtuslike põllumaade ja hall-lepikute asemele kuni 218 000 hektarile, mis on rohkem kui kahe Hiiumaa suurune ala.
“Tegu on üliohtliku ökoloogilise eksperimendiga, mille keskkonnamõju tuleks eelnevalt väga põhjalikult hinnata. Paraku seda tehtud ei ole. Ainuüksi lindusid võib elupaiga muutuste tõttu nii suurel alal hävida sadu tuhandeid paare. Niigi pikalt languses olnud lindude populatsioonidele võib see olla pöördumatute tagajärgedega,” ütles Võhandu.
Eesti Ornitoloogiaühing ja Eesti Keskkonnaühenduste Koda esitavad oma ettepanekud seaduse muudatustele 11. septembriks.