Foto: Aimar Rakko
Jõevähi seisund on Eestis ja ka kogu Euroopas viimase 150 aasta jooksul väga palju halvenenud. Praegu on teada Eestis rohkem kui 300 jõevähi leiukohta, enamikes neist aga ei ole vähki kuigi arvukalt. Jõevähi asurkonnad on paremini säilinud Saaremaal ja mitmetes Lõuna-Eesti järvedes ja jõgedes.
Kuigi Eesti jõgede ja järvede seisund on paranenud ja elupaigad taastumas, muutub jõevähi asurkonda üha enam negatiivselt mõjutavaks teguriks võõrvähiliikide levik. Lisaks elupaikade hõivamisele levitavad nad ka jõevähile surmavat vähikatku, mille vastu on ise resistentsed. „Jõevähi arvukus on viimastel aastatel püsinud stabiilsena, kuid seda ohustavad võõrliigid: ogapõskne vähk, signaalvähk ja veel vähelevinud marmorvähk. Ameerika päritolu vähi võõrliike on avastatud Eestis kümnetes veekogudes ja nende väljatõrjumine on praktiliselt võimatu,“ ütles Keskkonnaameti jahinduse ja vee-elustiku büroo juhataja Aimar Rakko.
Jõevähi heaolu Eestis sõltub kõige rohkem sellest, kui palju suudetakse hoiduda võõrvähiliikide ja vähikatku levitamisest. Liigi soodsa seisundi huvides on vajalik ka uute asurkondade loomine jõevähi jaoks sobivates veekogudes (nt tehis- ja paisjärved), samuti nende taastamine elupaikades, kus jõevähk on vähikatku tõttu hävinud.
Jõevähid asustatakse ümber Pärnumaale Rae järve ja Rannametsa jõkke, Põlvamaale Ahja jõkke, Tartumaale Nõo Veskijärve, Võrumaale Rõuge jõkke ning Saaremaale Karujärve. Asustamismaterjal püütakse looduslikest veekogudest, kus jõevähi asurkond on väga heas seisus ja puuduvad haigused. „Ümberasustamine looduslikust veekogust on oluliselt tulemuslikum võrreldes kasvandusest pärinevate isenditega. Seda peamiselt põhjusel, et juba looduses elanud isendid suudavad end hoida ja varjata võimalike kiskjate eest, keda reeglina kalakasvatustest ei esine,“ selgitas Rakko.
Jõevähi haigustest on kahtlemata kõige ohtlikum vähikatk, mis võib levida kontrollimatul vähi ümberasustamisel. Seetõttu tasub meeles pidada, et vähi võõrliikide asustamine veekogudesse on keelatud. Samuti on keelatud Eestis looduslikult esinevate liikide omal käel ühest veekogust teise viimine. Seda tohib teha vaid Keskkonnaameti loal. „Vähkide määramine võib mõnel juhul olla keerukas, seetõttu jääb vähi omal käel ümberasustamisel alati üles risk, et kodumaise jõevähi asemel asustatakse uude veekogusse ohtlik võõrliik. Samuti peab amet veenduma, et tegemist on tervete isenditega,“ rõhutas Rakko.
Kui on soov jõevähki oma kodukoha järve või jõkke asustada, tuleks esmalt nõu pidada Keskkonnaametiga. Sageli pole veekogu sobiv jõevähile ning sellisel juhul oleks asustamine asjatu. Kui asustamine on põhjendatud, annab amet selleks välja asustamisloa.
Vähkide ümberasustamisele kulus 5900 eurot. Asustamise tulemuslikkust kontrollitakse 2-3 aasta pärast tehtava inventuuri käigus.
