Foto: EJS/Konverentsi avasid jahipasunad
21.-22. aprillil toimus Pariisis CIC-i aastakonverents, kus peateemaks oli bioloogilise mitmekesisuse tagamine.
Pärast avatseremooniat esines teemal „Elurikkus 2030 ‒ globaalsed perspektiivid“ tutvustava ettekandega Shane Mahoney CIC-i poliitika ja õigusdivisjoni juht. Tema sõnul pole vaja jahimeestele endile selgitada, miks me jahti peame, seda on vaja selgitada teistele. „Jahipidamine pole ainult Euroopa fenomen, see on globaalne. Me oleme maailma kodanikud ja ka jahipidamine on kultuuri osa. Me peame aktsepteerima üksteise erinevaid hoiakuid jahi osas. Peame neid sügavuti mõistma,“ ütles ta.
„Jaht on kultuur ja peame kõik leidma oma tee, et realiseerida seda vanimat tegevusala. Jahipidamine on paljude kultuuride alus, mis on aluse saanud meie suhetest loodusega. See on meie igaühe kultuur ja me peame seda kaitsma,“ sõnas Mahoney.
Samuti tõi ta näite sellest, kuidas 350 aastat vana hülgejahi kultuur Newfoundlandi saartel hävitati inimeste poolt, kes ei tea sellest mitte midagi. „Ka siis kui rääkida Aafrikas toimuvatest jahtidest, tuleb vaagida, mida see toob kasu loodusele, inimestele ja kohalikule kogukonnale. Igaüks, kes on jahti pidanud, teab mis on emotsionaalne argument. Ka seda saame ja peame kasutama. Põhimõtteliselt pole inimese ja looma vahel vahet. See selgitab paljuski ka jahipidamist. Jahi osas peame tegema sügavalt koostööd erinevate gruppidega. Ka looduses korjatud marju ja teisi saadusi jagatakse kogukonna vahel. Ka liha tuleb jagada,“ arvas Mahoney.
Mahoney sõnul oleme siiani teinud tublit tööd ja see on olnud õige, aga maailm muutub, mistõttu on meil teha vaja märkimisväärseid muudatusi. „Oluline pole see, mida me võimsate relvadega saavutame, vaid empaatia, armastus ja emotsionaalsete hetkede jagamine. Vastutuse kõrgem tase tekib siis, kui lased looma kuuliga. See, kes seda pole teinud, ei saa sellest aru. Peame rääkima loodusest tervikuna, mitte ainult sellest, mida kütime. 8 pool miljardit inimest tahab süüa, seega peaksime aitama muuta valitsuste poliitikaid. Samuti peame arendama programme kogu planeedi jaoks, vaadates maad kui toidu varaaita inimeste ja loomade jaoks. Siiani oleme investeerinud valdavalt liikide jaoks, keda kütime. Kui tahame olla keskkonnakaitsjad, peame rääkima laiemalt. See, et oleme jahiadvokaadid pole paha, aga tarvis on rohkem,“ ütles ta. Mahoney sõnul on häid planeete väga raske leida ja meil on ainult üks.
Willy Schraeni, Prantsusmaa rahvusliku jahiorganisatsiooni presidendi sõnul ei käi me jahil selleks, et tappa. „Jahipidamine on eluviis, mis toob inimesi kokku, et kaitsta loodust. Prantsusmaal on jahipidamine surve all nende poolt, kes seda ei mõista ja see on vale. Jahimehed kaitsevad elurikkust, mis hävib pidevalt. Pole paremaid praktilisi ökolooge kui jahimehed. Meie prantsuse jahimehed oleme looduse teenistuses,“ sõnas Schraen.
Prantsusmaal on hetkel käimas aktsioon, kus jahivastased tahavad pühapäevast jahti keelata. Väga palju on ka rünnakuid jahi ja jahipidamise vastu. Ainuüksi Schraen on oma õiguste kaitseks pöördunud 400 kohtuasjaga kohtusse.
