Täna tähistame Eesti Loomakaitse Seltsi 23. sünnipäeva. Loomade jaoks on rohkesti tehtud, kuid palju on veel ees. Kogemused ja teadmised, mis on nende aastatega organisatsiooni kogunenud, on hindamatu väärtusega ning tänu neile oskame näha ka laiemat pilti ja märgata ka kõige väiksemaid muutuseid loomade heaolus.
Oleme jõudnud aega, kus hulkuvad koerad on pigem haruldus, meil on…
- toimivad varjupaigad;
- keelatud on metsloomade kasutamine tsirkuses, kosmeetika- ja majapidamistoodete testimine loomadel ja loomade kasvatamine karusnaha saamise eesmärgil;
- põllumajandusloomade heaolu peetakse oluliseks ja astutakse samme selle parandamise suunas;
- aina enam inimesi eelistab taimset toitu;
- järjest rohkem mõistetakse, et ka loomade vaimne tervis mängib olulist rolli loomade heaolus.
Kahjuks on viimased aastad meid kõiki proovile pannud, ülemaailmne pandeemia ja sõda Euroopa südames on löönud kõikuma inimeste turvatunde ning muutnud meie elu. Kõik see mõjutab ka loomi ja loomakaitse valdkonda üldisemalt. Paratamatult kipuvad rasketel aegadel loomadega seotud probleemid jääma pigem tahaplaanile. Loomade eest seismine on keerulisem ning muutused nõuavad veelgi rohkem aega.
Kui organisatsiooni algusaastatel tegeleti suures osas just hulkuvate loomade probleemi lahendamisega, siis nüüdseks on ühiskonna areng ja muutus toonud kaasa mitmeid uusi probleeme, millele tol ajal võibolla ei osanud veel mõeldagi. Puutume järjest enam kokku olukordadega, kus inimesed ei saa oma koduloomadega hakkama, seda kas majanduslike või muude eluliste raskuste tõttu või teadmatusest, kuidas oma looma hoida ja kasvatada.
Sel põhjusel otsime järjest sagedamini lahendusi juhtumitele, kus loom ei kannata inimese pahatahtlikkuse või hoolimatuse tõttu, vaid teadmatuse või muude eluliste probleemide pärast:
- loomade pidamistingimused vajavad parandamist;
- looma ravi eest ei suudeta tasuda (nt Ukraina põgenike loomad);
- looma vaimne tervis on saanud kahjustada või on kasvatatud valede meetoditega ning tuleb tegeleda looma käitumisprobleemidega;
- loom vajab ajutist kodu, kuna inimene peab koduvägivalla tõttu minema elama turvakodusse.
Meie pikaajaline kogemus on aidanud mõista, et looma ära võtmine tema kodust peab olema viimane väljapääs, kuna see ei aita lahendada suuremat probleemi ega ole ka parim lahendus looma enda jaoks. Loomulikult ei saa seda tegemata jätta äärmuslikes olukordades, kus loomast ei hoolita, tema elu on ohus, talle ei olegi võimalik oma kodus loomuomaseid tingimusi võimaldada nt eksoodid. See kõik nõuab hästi läbimõeldud tegutsemist ja lisaks heale loomade tundmisele ka inimeste tundmist ning oskust teha koostööd igas olukorras.
Kahjuks probleemid ei ole kunagi lihtsalt must-valged, vaid palju mitmepalgelisemad. Seega sageli kui tahame loomi aidata, siis peame aitama ka inimest ning oskama näha ja parandada ka laiemaid probleeme. Seda kõike selleks, et abivajavaid loomi ei tuleks juurde. Vastasel juhul me võimegi jääda varjupaiku ja hoiukodusid täitma loomadega, kes olid liiga lühikese keti otsas või elasid üksinduses vm, sest ühe looma päästmine sellisest olukorrast toob uue looma samadesse tingimustesse.
Oleme enda eesmärgiks seadnud loomapidamiskultuuri parandamise ja loomakaitse valdkonna arendamise, suunas, et rõhk oleks probleemide ennetamisel, mitte üksnes olemasolevate lahendamisel. Selleks…
- nõustame, teavitame ja koolitame inimesi tundma loomade loomust, kehakeelt ja loomuomaseid vajadusi;
- töötame seadusemuudatuste suunas, mis toetavad loomade pidamistingimuste ja koolitusmeetodite paranemist suunas, mis arvestab looma vaimsete ja füüsiliste vajadustega;
- aitame leida lahendusi ja rakendada seaduseid, mis probleeme ennetavalt reguleerivad lemmikloomade (ka. eskootide) pidamist ja kaubandust;
- jagame teiste riikide loomakaitsjate ja muude spetsialistide kogemusi ja teadmisi Eestis;
- aitame vajadusel ja võimalusel loomaomanikul parandada looma elukvaliteeti.
Seotud lood:
LUGEJATE LEMMIKUD:
VIIMASED UUDISED:
