Fotod: Inari Leiman

Soojakraadidega veebruariilm meelitab õue ja sütitab rinnus kevadet.

Aafrika ja Aasia asukad omapäraste nimedega kaslased serval ja karakal asjatavad lumistes ja kohati libedateski õueaedikutes. Vööthüään veab ninaga kevadiselt lõhnavat õueõhku. Raipekotkadki pääsevad pehme ilmaga õueaedikusse toimetama.

   

Esimeste plusskraadidega jalutama lastud õnnekured kasutasid varmalt võimalust ja tegid aedikusse pesa. Teisipäeva hommikul oli pesas muna ja kurepaar asus hauduma. Neljapäeva hommikuks oli muna aga kadunud – ju siis said linnud aru, et pesitsemiseks on veel varavõitu.

Sini-kõrvukfaasani kukk laseb aegajalt kuuldavale kõlavat hirnatuste jada.

Üksik hõbefaasani kukk on end juba aegsasti pulmaajaks ehtinud ja patseerib uhkelt aedikupiirde ääres. Paariti elavad faasanid aga targu veel ei kiirusta.

Kullimäel alustasid paaritumist kaeluskotkad.

Miilupullid on endale kenad karvased sarved kasvatanud. Andide asukad guanakod ampsavad isukalt lume alt välja sulanud mulluseid puulehti. Takiinitalled närivad ette antud pajuoksalt koort ja sügavad samal ajal sellesama oksaga oma kõhualust.

   

Eesti ohustatud põlistõug kihnu maalammas ei pelga külma ega sooja, tal on üll talvega toredalt tihedaks kasvanud villakasukas.

Neile, kes õueaedikutesse siiski veel ei pääse, pakutakse põnevust tubastes tingimustes.

Šimpansitele anti taas võimalus joonistada: Betti haaras sellest kohe kinni, Quincy aga ei olnud seekord tujus ja keeldus. Kirileemurite ehk vaaridega tehti kaalule astumise treeningut.

Surikaatidele, pruun-harjasvöölasele ja paksunahaliste maja karakalitüdrukule pakuti lõhnarikastuseks laste loomaaia kodukitsede pabulaid ja uriinisegust aluspanu.

Vastutasuks said laste loomaaia asukad nuusutada surikaatide väljaheidet. Kiskjalõhn pani rotid tarduma ja merisead põgenema. Kitsed tegid suured silmad ning eemaldusid kohmetult. Laudas elav tuvi aga lendas paanikas merisigu kaitsma. Vaata siia.

Amuuri leopard Muusilt võetud koeproovide uurimisel on nüüd kinnitust saanud pahaloomulise kasvaja lamerakulise sarkoomi olemasolu. Loom saab sümptomitele vastavat toetavat ravi.

Aasta alguses elevandiemandate põsest kogutud kaapeproovidest selgitati välja loomade DNA järjestus. Edasi uuritakse londikandjate võimalikku omavahelist sugulust.

Loomaaednikud on biopanka kogunud üle 4000 proovi enam kui 1500 isendilt umbes 120 liigist. Biopangas hoiustatakse verd, seerumit, nahatekiseid, kudesid ja väljaheiteid nii loomaaia asukatelt kui ka Eestis vabalt elavatelt loomadelt.

Läinud aastal kogus loomaaed külastajate abiga liigikaitseks 11 277 eurot. Liigikaitsekomisjon otsustas anda kaks kolmandikku summast manuli uurimiseks looduses ja ühe kolmandiku sumatra ninasarviku toetuseks.

Tuleva nädala koolivaheajal toimub 7–11-aastastele koolilastele linnalaager „Saladuslik vihmamets“.

LUGEJATE LEMMIKUD:

VIIMASED UUDISED:

Saada vihje, foto või video!

Kontrolli kiipi

Jälgi meid sotsiaalmeedias

VEEL PÕNEVAT LUGEMIST: