2032. aastaks investeeritakse Eesti elurikkuse püsimiseks ja ökosüsteemide säilimiseks kokku 18,8 miljonit eurot. Üle kogu Eesti viiakse ellu mitmeid tegevusi, mis aitavad meie keskkonnal ja inimestel kliimamuutustega kohaneda.

Keskkonnaministeeriumi juhtimisel käivitub projekt LIFE-SIP AdaptEst, et parandada Eesti valmisolekut kliimamuutustega kohanemiseks. Projektiga uuendatakse Eesti tuleviku kliimaprognoose ning leitakse mitmele Eesti piirkonnale lahendused muutuvate ilmastikutingimustega paremaks toimetulekuks. Näiteks:

• uuritakse, milline on luhaheina kui biomassi kasutuspotentsiaal;
• otsitakse võimalusi heitvee taaskasutuseks Ida-Virumaa põllumajanduses ja tööstuses;
• otsitakse lahendusi veekogude seisundi parandamiseks ning täiustatakse lõheliste kudemistingimusi;
• kasvatatakse ja asustatakse veekogudesse kaitsealuseid ja ohustatud kalaliike nagu tõugjas, harjus ja siig ning seiratakse nende liikide olukorda;
• lammutatakse vähemalt kümme paisu ning taastatakse jõeelupaiku kokku 100 kilomeetril ja koelmualasid 1000 km² suurusel alal;
• selgitatakse välja, milliste puude järglased on ilmastikule ja haigustele vastupidavad ja millistest piirkondadest pärit puuliike saaksid metsaomanikud oma metsa uuendamisel kasutada.

Keskkonnaministeeriumi kliimaosakonna nõuniku Maris Arro sõnul aitavad need erinevad tegevused hoida meie ökosüsteeme n-ö parema tervise juures. „Terved ökosüsteemid aitavad meil kliimamuutustega paremini toime tulla. Peame oma elurikkust hoidma ja säilitama, sest see on meie endi elu pant,“ rõhutas Arro.

Täpsemalt on Alam-Pedjal kavas leida paremad lahendused poollooduslike koosluste hooldamiseks ja selle käigus kogutud heina kasutamiseks. Lisaks muudetakse sealsete märgalade veerežiimi looduslikumaks ning tegeletakse väikekiskjate ja kopra asurkondade ning kährikute ohjamisega. Talgutega kaasatakse ka vabatahtlikke ning korraldatakse koolitusi. Projekti tulemustele tuginedes koostatakse kaitsealale ka uus kaitsekorralduskava järgnevaks kümneks aastaks.

Ida-Virumaal tehakse kindlaks joogivee varustuskindluse nõrkusi ning survet keskkonnale. Analüüsitakse heitvee, sh kaevandusvee potentsiaali, endisele Sirgala-Viivikonna kaevandusalale rajatud märgala süsiniku sidumise võimet ja selle mõju joogivee kvaliteedile. Lisaks kaardistatakse heitvee taaskasutusvõimalusi tööstuses ja põllumajanduses.

Ohtlike ilmastikunähtuste saabumise paremaks prognoosimiseks ja hoiatamiseks võetakse kasutusele uuendatud tuleohutuskaardid ning järgmise põlvkonna meteoroloogilised satelliitandmed.

Samuti valmivad põhjalikud ülevaated Eesti kliima minevikust ja tulevikust. Uute meetoditega koostatakse kliimaprognoosid atmosfääri ja merekeskkonna näitajate kohta.

LIFE SIP AdaptEsti projekti rahastab Euroopa Komisjoni LIFE programm ja Eesti riik. Projektil on 17 partnerit, kelle seas on erinevad Keskkonnaministeeriumi haldusalasse kuuluvad asutused, MTÜ-d, ülikoolid ja erialaliidud. Projekt kestab 2032. a. märtsini.

Loe projekti kohta lähemalt SIIT

LUGEJATE LEMMIKUD:

VIIMASED UUDISED:

Saada vihje, foto või video!

Kontrolli kiipi

Jälgi meid sotsiaalmeedias

VEEL PÕNEVAT LUGEMIST: