Siga intensiivkasvatuses
Vähesed mõistavad, kui palju meie himu odava liha, piimatoodete ja munade järele meile tegelikult maksma läheb. See on arusaadav, sest julm tööstuslik loomakasvatus on meie pilkude eest hoolikalt varjatud. Kuid lahenduste poole liikumiseks on vaja esmalt probleemi teadvustada. Peame pidama meeles, et industrialiseerunud loomakasvatus mõjutab negatiivselt nii kliimat, bioloogilist mitmekesisust kui ka pandeemiate levikut. Need on nii kriitilised probleemid, et on selge, et tööstusliku loomakasvatuse õudus peab lõppema.
Julmus loomade vastu
Maailmas kasvatatakse ja tapetakse toiduks 80 miljardit looma aastas. Umbes 70% neist on sunnitud kannatama tööstusfarmide kohutavates tingimustes. Tohutu arv farmiloomi piinleb ruumikitsikuses puuris või teiste loomade vahel. Munakanad ei saa tiibu sirutada. Imetavad emised on aheldatud metallpiirete vahele, kus nad ei saa mitu nädalat järjest ennast isegi ümber pöörata. Veised ei pääse karjamaale ja neile söödetakse heina asemel teravilja. Tänapäevased tööstusfarmid on suurim loomade vastane julmus ja väärkohtlemine, mis meie planeedil eales toimunud on. Usun, et kunagi vaatab inimkond sellele tagasi häbi ja õudustundega, kuidas me praegu tundevõimelisi olendeid kohtleme. Mida kiiremini see päev saabub, seda parem.
Odav toit ei tule tegelikult odavalt
Meile räägitakse, et tööstuslik loomakasvatus tagab meile odava toidu. Tööstuslikult toodetud liha ja piim on tõepoolest poes odavad. Kuid nende toodete madal hind saavutatakse ainult läbi majandusliku moonutuse. Me oleme välja mõelnud süsteemi, mis arvestab osasid kulusid, nagu varjualuse ja toidu pakkumine loomadele, kuid eirab teisi, nagu näiteks tööstusliku põllumajanduse kahjulik mõju keskkonnale, loomadele ja inimeste tervisele.
Looduse hävitamine
Orvuks jäänud orangutan Borneos Autor: Paulina L. Ela BOSF
Intensiivne ja tööstuslik loomakasvatus on üks suurimaid ökosüsteemi kahjustajaid. Tööstusliku loomakasvatusega lõhume sedasama süsteemi, mis on hädavajalik toidu tootmiseks ka tulevikus. Selline tootmisviis reostab õhku ja vett, on hukatuslik tolmendajatele nagu mesilased, kelle elutegevus on vajalik suure osa meie toidu kasvamise jaoks ja hävitab viljakat mulda, mis paljudes maailma kohtades juba praegu probleemiks on. Söödataimede kasvatamiseks, millega farmiloomi toidetakse, kasutatakse tavaliselt reostavaid sünteetilisi väetiseid ja mulda kahjustavaid keemilisi pestitsiide. Selle tulemusel jääb muld elutuks. Põldudelt kaovad ussid, linnud, mardikad, liblikad ja mesilased. See ei ole ainult maal nii, “surnud” alad on tekkimas ka ookeanites. Tööstuslik põllumajan