Siga intensiivkasvatuses

Vähesed mõistavad, kui palju meie himu odava liha, piimatoodete ja munade järele meile tegelikult maksma läheb. See on arusaadav, sest julm tööstuslik loomakasvatus on meie pilkude eest hoolikalt varjatud. Kuid lahenduste poole liikumiseks on vaja esmalt probleemi teadvustada. Peame pidama meeles, et industrialiseerunud loomakasvatus mõjutab negatiivselt nii kliimat, bioloogilist mitmekesisust kui ka pandeemiate levikut. Need on nii kriitilised probleemid, et on selge, et tööstusliku loomakasvatuse õudus peab lõppema.

Julmus loomade vastu

Maailmas kasvatatakse ja tapetakse toiduks 80 miljardit looma aastas. Umbes 70% neist on sunnitud kannatama tööstusfarmide kohutavates tingimustes. Tohutu arv farmiloomi piinleb ruumikitsikuses puuris või teiste loomade vahel. Munakanad ei saa tiibu sirutada. Imetavad emised on aheldatud metallpiirete vahele, kus nad ei saa mitu nädalat järjest ennast isegi ümber pöörata. Veised ei pääse karjamaale ja neile söödetakse heina asemel teravilja. Tänapäevased tööstusfarmid on suurim loomade vastane julmus ja väärkohtlemine, mis meie planeedil eales toimunud on. Usun, et kunagi vaatab inimkond sellele tagasi häbi ja õudustundega, kuidas me praegu tundevõimelisi olendeid kohtleme. Mida kiiremini see päev saabub, seda parem.

Odav toit ei tule tegelikult odavalt

Meile räägitakse, et tööstuslik loomakasvatus tagab meile odava toidu. Tööstuslikult toodetud liha ja piim on tõepoolest poes odavad. Kuid nende toodete madal hind saavutatakse ainult läbi majandusliku moonutuse. Me oleme välja mõelnud süsteemi, mis arvestab osasid kulusid, nagu varjualuse ja toidu pakkumine loomadele, kuid eirab teisi, nagu näiteks tööstusliku põllumajanduse kahjulik mõju keskkonnale, loomadele ja inimeste tervisele.

Looduse hävitamine

Orvuks jäänud orangutan Borneos Autor: Paulina L. Ela BOSF

Intensiivne ja tööstuslik loomakasvatus on üks suurimaid ökosüsteemi kahjustajaid. Tööstusliku loomakasvatusega lõhume sedasama süsteemi, mis on hädavajalik toidu tootmiseks ka tulevikus. Selline tootmisviis reostab õhku ja vett, on hukatuslik tolmendajatele nagu mesilased, kelle elutegevus on vajalik suure osa meie toidu kasvamise jaoks ja hävitab viljakat mulda, mis paljudes maailma kohtades juba praegu probleemiks on. Söödataimede kasvatamiseks, millega farmiloomi toidetakse, kasutatakse  tavaliselt reostavaid sünteetilisi väetiseid ja mulda kahjustavaid keemilisi pestitsiide. Selle tulemusel jääb muld elutuks. Põldudelt kaovad ussid, linnud, mardikad, liblikad ja mesilased. See ei ole ainult maal nii, “surnud” alad on tekkimas ka ookeanites. Tööstuslik põllumajandus sõltub kunstlikest väetistest ja kemikaalidest, mis reostavad ka vett. Seega, meie nälg odava liha järele, mis tuleb odava söödaga toidetud loomadelt, mürgitab ja hävitab väärtuslikke liike ja kahjustab maismaa, jõgede ja merede ökosüsteeme.

Liikide väljasuremine

Eelmisel aastal ilmus ÜRO keskkonnaprogrammi ja teiste organisatsioonide koostöös raport “Toidusüsteemide mõju bioloogilise mitmekesisuse kaole” . Raportis leiti, et meie globaalne toidusüsteem on kõige suurem looduse hävitaja ja põllumajandus on suurim oht 86%-le 28 000 liigist, mis teadaolevalt väljasuremisohus on. Aina suurenev nõudlus tööstusfarmide liha järele toob kaasa põllumaade laiendamise loodusalade ja metsade hävitamise hinnaga. Nii pühime eluslooduse lihtsalt minema.

Degradeerunud mullastik

ÜRO järeldab, et kui me jätkame kahjustavate põllumajandusviisidega, saame me veel ainult 60 korda saaki koristada, kuni maailma mullad kas kaovad või on muutunud kasututeks. Praegu on meil eriline võimalus panna kokku pikaaegsed teadmised agroökoloogiast ja taastavast põllumajandusest, mis toimib loodusega kooskõlas. Neid eesmärke toetab tehnoloogiline innovatsioon, mille kaudu arendatakse uudseid valguallikaid nagu näiteks tüvirakkudest kasvatatud “puhas liha”, mille tootmiseks pole loomi vajagi. Nii saaksime lõpetada põllualade kasutamise loomasööda kasvatamise jaoks ning säilitada selle mulla puu- ja aedviljade jaoks ning kindlustaksime kõigile maailma elanikele rikka ja küllusliku toidulaua.

Metsade kadu

Kui inimesed mõtlevad metsaelupaikade kaost, kiputakse seda seostama metsaraiega, mida tehakse puidu väärindamiseks ja ruumi saamiseks asulate ja toidu kasvatamise jaoks. Tegelikult põhjustab metsade kadu peamiselt soja ja maisi kasvatamine üüratul tööstuslikul skaalal, millest enamik on määratud farmiloomadele intensiivkasvatustes üle maailma. Sellisteks põldudeks on muudetud tohutud alad. Soja iseenesest ei ole probleemiks, vaid see, kuidas soja kasvatatakse ning milleks seda kasutatakse. Kui seda maad kasutataks otse inimestele toidu tootmiseks, oleks olukord palju parem. Soja on imeline taim, täiuslik valguallikas inimesele. Ometi läheb valdav enamus sojast loomasöödaks, 35 miljonit tonni sellest Euroopasse, peamiselt tööstusfarmides elavate loomade toitmiseks.

Raiskuminev toit

Peamine argument, mis tööstusfarmide kaitseks välja tuuakse, on see, et see on ainuke viis maailma kasvava elanikkonna efektiivseks ära toitmiseks, kuid samas on tööstuslik põllumajandus kõige suuremaks toiduraiskamise põhjuseks. Enam kui kolmandik maailmas kasvatatavast saagist, mis oleks piisav 4 miljardi inimese toitmiseks, kasutatakse hoopis farmiloomade söötmiseks, kes raiskavad enamuse toiteväärtusest kalorite ja valkude näol selle lihaks, piimaks ja munade