Võit! Eesti keelustab koerte ketis pidamise!

Täna, 1.aprillil toimus Maaeluministeeriumis järjekordne planeeritud töökoosolek seoses “AITAB! Rahvaalgatus Loomakaitseseaduse ja sellega seonduvate õigusaktide muutmiseks” ettepanekutega. Lisaks ministeeriumi ning Põllumajandus ja Toiduameti (PTA) töötajatele osalesid ümaralaual Eestimaa Loomakaitse Liidu (ELL), Eesti Loomakaitse Seltsi (ELS), Varjupaikade MTÜ, Loomapäästegrupi (LPG) ja MTÜ Nähtamatud loomad esindajad.

Loomasõbrad võivad rõõmustada, sest kauaoodatud läbimurre saavutati ning lähima viie aasta jooksul jõustuvad 33-st seadusparandusettepanekust 29. Lisaks loodi Õiguskantsleri Kantseleis loomade ja lindude õiguste osakond, mille tegevust hakkab juhtima värskelt ametisse vannutatud loomadeombudsman Tiina Kukk.

Fotod: Delfi

“Loomakaitsjad lootsid muidugi enamat ja tegemist on kompromissiga kuid tegemist on siiski väga olulise sammuga lemmikloomadele paremate pidamistingimuste tagamisel,” lausus Maaeluministeeriumi toiduohutuse osakonna loomatervise ja -heaolu büroo peaspetsialist Margus Proses, kes peab suurimaks töövõiduks eelkõige just koerte ketispidamise keelustamist alates 1.jaanuar 2023.

“See on lühinägelik, sest vabalt ringi jooksev või pika keti otsas olev koer saab ennast vigastada,” jäi Eestimaa Loomakaitse Liidu jurist Piret Tees eriarvamusele kuid avaldas lootust, et hoolivad koeraomanikud ei pane teadlikult omi koeri ohtu ja jätkavad nende pidamist turvalise meetri-paarise keti küljes.

Loomapäästegrupi juhatuse liige, loomakasvataja Riina Pernau avaldas rahuolu, et kanu võib ka edaspidi väikeses puuris pidada, sest vabapidamisel lindudel on suur oht sattuda kiskjate ja röövlindude ohvriks. Lisaks on kanad ka isekeskis väga vaenulikud ja tapahimulised ning haruldased pole juhtumid, mil surmavalt vigastada saavad hoopis neid rünnanud looduskaitse all olevad kullilised.

Maaeluminister Urmas Kruuse sõnul on koosoleku tulemus ajalooline kõigi looma- ja linnuliikidele ja tegemist on väga olulise sammuga ka kogu ühiskonna jaoks tervikuna:

“Meie seni kehtinud seadus oli üheselt seotud Venemaa Föderatsiooni arusaamistega loomapidamisest ja selle praktika ühepoolne järsk muutmine oleks halvendanud väga oluliselt heanaaberlikke suhteid. Ukraina agressiooni valguses saame aga tagajärgi kartmata selja sirgeks ajada ning võtta kiirelt omaks Euroopa õigusruumis kehtiva seadusandluse, mis tagab ka loomadele palju turvalisema elu.”

Õiguskantsleri Kantseleis loodi loomade ja lindude õiguste osakond ja esialgu hakkab seal tööle 6 inimest. Ombudsman on sõltumatu ametimees, kes kaitseb inimeste või loomade õigusi suhetes riigiasutuste, kohaliku omavalitsuse asutuste ja teiste avalikke ülesandeid täitvate inimeste ja asutustega. Eestis loodi lasteombudsman 19. märtsil 2011. aastal, kui õiguskantslerile pandi lapse õiguste kaitse ja edendamise ülesanded. Esimeseks loomaombudsmaniks valiti PTA loomade heaolu peaspetsialist, juristiharidusega Tiina Kukk. 

“Eks ma hakkan väga taga igatsema eriti just PTA pädevat juhtkonda, kellega on tekkinud harvaesinev mõistmine ja üksmeel kuid mõistan selgelt, et loomaombudsmani ametis saan teiste liikide õiguste eest palju paremini seista,” sõnas Kukk ja lisas, et loob töövõimelise meeskonna juba järgmise nädala jooksul.

Muudatuste, üleminekuperioodi tingimuste ja kehtima hakkavate kuupäevadega saad tutvuda Riigi Teatajas