Võimalik vaid Eestis! Farmiloomade elu ja ohutuse tagamiseks tapame nad ära!

Põllumajandus- ja Toiduameti (PTA) kaks ametnikku kontollisid  hiljuti Raplamaal üht vihjet, mille kohaselt pidavat ponide elu ja tervis ohus. Ametnikud suhtlesid ka vihje andjaga ning teatasid PTA uuest suunast farmiloomade kaitsel – hooletule loomapidajale antakse aeg loomade võõrandamiseks. Kui ta selle aja jooksul ponidele uut kodu ei leia, organiseerib PTA loomade hukkamise, sest amet ei maksvat ühtegi senti põllumajandusloomade pidamise ja ravi eest. Vihje andja ütles, et loomadele on võimalik leida hoiu- või päriskodud, sest hobuinimeste kogukond teab, kus oleks ponidel võimalik oma edasine elu väärikalt ja turvaliselt elada. Selle peale kosteti, et kõik on loomapidaja kätes, aga kui ta sellega nõus ei ole, loomad hukatakse. Punkt!

Kõige pahasemad olla ametnikud olnud selle peale, et kohale kutsuti ka vabatahtlikud loomapäästjad, sest tegelikult ju nemad tagavad loomade heaolu siin riigis. No ei taga ikka küll! Ametnikud ei hakanud ennast liigutama, kui vihje saadi vaid suhtumine muutus alles pärast seda kui naabri kannatus katkes ja ta tegi kõne loomade heaolu osakonna juhatajale, kes järjekordse skandaali kartuses kupatas alluvad olukorraga tutvuma.

Ponide pidamisega tekkisid loomapidajal suuremad probleemid eelmisel talvel, kus nappis sööta ja loomad käisid seda otsimas naabrite juurest. Lisaks suri talvel poegimisel ära mära, kes ei olnud võimeline kehva konditsiooni tõttu elusat varssa ilmale tooma. Loomapidaja keeldus poegimise ajaks loomaarsti kutsumast, aga naaber tegi ikkagi veterinaarile kõne. Kui loomaarst kohale jõudis, siis sai ta ainult konstanteerida fakti, et loomapidaja oskamatu tegutsemine poegimise abistamise ajal tappis mõlemad loomad.

Kuna loomade elu oli trööstitu ja loomad hulkusid ringi, käisid ja ründasid naabrite hobuseid, tegid külaelanikud abipalve Loomapäästegrupile, kes käis olukorda hindamas. Loomapidaja oli külastuse hetkel alkoholijoobes – nii nagu ka ülejäänud tema juures külas olnud seltskond. Loomapidaja joobes külaline kinnitas, et tema talitab juba kolm päeva linde ja loomi, sest loomapidaja ei olevat selleks suuteline. No meie arvates ei olnud ka talitaja selleks suuteline.

Kitsed plagasid meid nähes koplist võssa ja ei pidanud elektrikarjuse alt läbi jooksmiseks isegi päid alla laskma. Loomapidaja purjakil sõber valas lindudele vett ja andis süüa – kujutan ette, et seda tehakse just täpselt siis, kui kogu sellele kambale loomad meelde tulevad. Täkk oli pandud lõasse, kus ta kurvalt kõssitas. Värskele veele juurdepääsu loomal polnud ja praeguse palavaga võib juba ainuüksi see saatuslikuks saada. Karjamaade elektrikarjuste asemel võiksid olla ka vanaema põllepaelad, sest seal ei puudus väiksemgi vool. Koppel oli paljaks söödud ja täiesti arusaadav, et vähegi mõistust omav loom laseb sealt jalga.

Tegemist ei ole vanade loomadega, vaid noorte ja enamjaolt tiinete ponidega. Raske leppida mõttega, et PTA lihtsalt võtab kaheksa poni pluss sündimata varssade elud lihtsalt sellepärast, et nii on odavam. Lisaks ei nägevat loomakaitseseadus teist varianti ettegi. No näeb ikka küll ja seaduslooja on päris palju variante loomade heaolu tagamiseks loonud, aga seda tuleb eelkõige osata ja tahta tõlgendada. Tänased PTA juhid ei taha.

Hukatakse haige loom, keda enam ei ole võimalik ravida ja tema  elukvaliteet on olematu. Arusaadav ja ükski loomapäästja ei tee oma suud lahti. Kuid selliste loomade, keda on võimalik korraliku sööda ja ravimitega korda saada ja kellel on võimalik elada veel pikk ja täisväärtuslik elu, tapmisele pole õigustust. Sain ka varasemalt PTA-st infot, et amet on asunud üsna jäigale seisukohale, et kui toimub põllumajandusloomade võõrandamine seoses sellega, et nende jätmine omaniku juurde ohustab elu ja tervist, siis oksjoni korraldamise asemel loomad hukatakse. Ütlen ausalt, et minu jaoks on selline tegutsemisviis õõvastav ja arusaamatu.

Saan aru, et PTA jaoks on kõige olulisem kulude kokkuhoid. Nüüd saan aru, et kulude kokkuhoid toimub loomade heaolu arvelt. Kui loomad võetakse ära loomapidajalt seoses sellega, et nende elu ja tervis on ohus, siis ei tohiks olla eesmärgiks nende hukkamine, vaid eesmärgiks peaks olema loomadele uue pidamiskoha leidmine. Aga eks loomakaitseorganisatsioonid jälgivad kullipilgul iga juhtumit ja sekkuvad, kui PTA kavatseb korraldada tapatalgud.