Tartumaal Võnnu jahiseltsi maadel jäi 17. augustil rajakaamera ette huvitava sarvearenguga põder. Spetsialisti sõnul võib olla tegemist kasvuaegse vigastusega.

Põdrauurija Jüri Tõnissoni sõnul on tegu noorepoolse pulliga vanuses 2,5–3,5 aastat, kelle kasvavad sarved, eriti vasakpoolne, on maikuu lõpupoole viga saanud ja hakanud allapoole kasvama. Tõnisson selgitas nähtut lähemalt:

Pulli vanus

Salvestises nähtava välimiku eestvaate põhjal on pulli tunnusteks kõhetu kere, ahtavõitu kael, pudeljas pard kurgu all. Lisades pea pikkuse ja sarvede arengu, oletan, et tegu on 2,5–3,5-aastase noore pulliga, kuid ei välistaks ka 1,5-st ehk mullikat.

Sarvedest

Salvestise kuupäeva (17.08) silmas pidades oli sarvede areng normaalne, paistsid luustunud, nahata ja tumedad, nagu jooksuaja eel kohane tervele ja küllalt heas konditsioonis pullile.

Sarvepoolte suur erinevus osutab kasvuaegsele vigastusele, nt mingi takistuse vastu põrkudes. Paremal sarvel on kännasest kasvanud väike lisaharu ning pika haru ots tömp, vasakul sarvel tõsine tüviku murd. Sarve verevarustus siiski säilis ja kasv jätkus.

Vigastus võis aset leida kasvuaja alguspooles, nt mai-juuni vahetuse paiku. Parempoolne, vähem vigastatud sarv kasvas peaaegu normaalselt edasi, vasak, rikutud verevarustusega sarv aga suundus tüvikust vinklis alla, silma ette, jäädes ühtlasi parempoolsest pikast tõlvikust märksa kõhetumaks.

Vasaku sarve suundumine silma vaatevälja kindlasti koormas ja rikkus nägemist. Kas silmal on tekkinud kae, selgub, kui pull juhtumisi kütitakse. Kui ellu jääb, saab võimaluse paremaks sarvekasvuks.

Vähest harunemist silmas pidades osutan: olles pärilikkuselt harunemata sarvede kasvataja, oleksid ta šansid järglasi saada nadimad kui haraliste sarvedega suguvendadel. Kehvalt haarduvate piikidega pullidest konkurendid ja partnerid jooksuajal pigem hoiduvad, kuid oluline on ka käitumise agressiivsus.

Käitumine

Pull liikus üsna rahulikult, nuusutas korra mingit lõhnamärki, kuid ei erutunud sellest väga, vaid ampsas jälle siit-sealt nosimist. Kuupäeva ja vanust arvestades oligi veel aeg süüa ja sügiseks valmistuda.

Sigimisajast

Õige aeg on praegu nii pullidel kui lehmadel veel nädalate taga. Päevapikkus on siin juhtiv signaal, kuid oluline on ka ilmastik, asurkondade koosseis, kiskluse ja jahi taust. Kui mõni dominant on „teol“ juba augusti lõpus, siis enamik nendest alles septembri teises pooles. Hiljem juba on nooremate, kehvemate vanade, partneri otsingul või muul põhjusel hilinejate kord.

Põtrade vanuseline koosseis 2024 Eesti keskmisena väga murettekitav polnud, kuid maakonniti ja eriti jahipiirkonniti on lünki nii vanuses kui asustuses kindlasti omajagu. Tänavu oodatav hea juurdekasv jätab lootuse, et meie põdrad saavad inimese toel kiskluse mõjuga hakkama.