Loomaveebiga võttis ühendust Mähe elanik Helin, kes tahtis ilmarahvaga oma kogemust jagada. Ja nimelt kattis ta oma kirsipuud võrguga nagu kord ja kohus, aga märkas ehmatusega, et marjade kaitsmise egiidi all oleks peaaegu hukka saanud üks vahva siilipere. Olgu see lugu siis teile õpetuseks ja edastan proua Helini kirja ka teile lugemiseks.
Fotod ja video: Helin Lippmaa
“Täiskasvanud siile olen aastate jooksul linnuvõrkudest korduvalt vabastanud, kuid möödunud aastal tuli müügile uus võrk nimetusega “kirsivõrk” avaga ca 3 x 3 sentimeetrit. Võrku venitades ei ole võimalik võrguava eriti suuremaks tõmmata ja seega ei kujutaks ette, et sinna võiks mõni väike loom sisse sattuda. Samas, leides võrgust siilipojad, kelle “diameeter” on märksa suurem, kuid kellel on olnud oskus end korraga mitmetesse võrguavadesse mässida, pean vajalikuks hoiatada, et aiapidajad võrke mullapinnani ei paigutaks.
Kuna uus võrk on kasutajale äärmiselt mugav ning kaupluses müüakse teda laiuses 12 meetrit, ostsin ka ise 18 jooksvat meetrit, et võrk üle mitme suure mureli ja seejärel tihedalt mullapinnani ulatuks. Paraku nii uskumatu kui see ka ei tunduks, siis võrguava pidurdab küll rästaid, kuid varblaseparved lendavad sellest probleemivabalt sisse-välja nagu ise heaks arvavad.
Pärast esimest kohtumist kahe võrku sattunud siilipojaga tõstsin maha ulatuvad võrguservad puude võra vahele kokku ja kinnitasin maapinnast paarkümmend sentimeetrit kõrgemale alumistele okstele, et loomad saaksid vabalt ringi liikuda. Ometi oli tormituulega mingi väike osa võrgust tagasi maapinnale vajunud ja just selle paiga olid siilid oma liikumistrajektooriks valinud. Nii leidsin kaks päeva hiljem taas kaks väga väikest siili võrgus kössitamas. Ja taas oli võrk mitmekordselt ümber keha, kaela ja käppade põimunud.
Eilsed siilipojad paigutasin kastiga varjulisse kohta selle puu lähedal, kust nad leidsin. Lõikasin neile soojustuseks pehmet rohtu ja sinna alla nad ka kohe peitusid. Õhtul panin kasti avausse veidi vett ja toitu – ning eemale suure toidutopsi lootuses, et selle lõhna peale ehk ka ema kohale ilmub. Hommikuks olid kõik toidud söödud ja siilipojad läinud. Loodan, et perel õnnestus taas kokku saada.
Naabrite kass jälgis kogu aja, kui siile lahti harutasin mureliku näoga kõrvalpõõsas ja lahkus alles siis, kui siilid olid juba vabadusse kõndinud. Õnneks pole see kiisu agressiivne vaid pigem uudishimulik, kuid kui tegemist oleks olnud metsiku hulkurkassiga ja siilipojad nooremad, oleksid nad seal võrgus röövloomale kohe väga kerge saak olnud.
Ma arvan, et võrkude – eriti uute kirsivõrkude eest oleks väga vaja inimesi hoiatada, et nad võrguservi maapinnale ei kinnitaks vaid võrgust puuvõra ümber “koti” moodustaksid. Ja teiseks, siililaste hädahüüd kõlab väga linnulaulu sarnaselt ja nii pruugi harjumatu kõrv seda signaali vajalikul hetkel kinni püüda ning pärast võib juba hilja olla. Loodan, et see minu kogemus on ka teistele aiapidajatele abiks.“
Mitte just kaua aega tagasi arvestati sellega, et mingi väikese osa saagist võtab elusloodus enesele. See oli loomulik kadu ja käis asja juurde. Õitsvas või kui soovite siis roiskuvas kapitalismis on aga iga kartul ja kirss hoolega üle loetud ning peab minema asja ette. Mõnele inimesele on lausa vastuvõetamatu, et keegi peale inimlooma võiks veel süüa tahta ning julgeb seda ka teha! Julmemad vennikesed hakkavad vahendeid valimata jahti pidama. Hiljuti tuli avalikuks kuidas üks Paide mees oma kirsse “kaitstes” linde laste nähes surnuks tulistas. See pole kahjuks kaugeltki erandlik juhtum.
Enamus aiapidajaid ja põllumehi on siiski mõistlikumad ning üritavad saaki kaitsta vähem julmal viisil. Linnuvõrk on hea alternatiiv tapmisele, aga arvestage palun siis ka proua Helini nõuandega – jätke võrgu ja maapinna vahele oma paarkümmend sentimeetrit ruumi, et siilid ja teisedki väiksemad tegelased rahumeeli omi asju toimetada saaksid ega langes surmalõksu. Mõistagi võib sealtkaudu mõni kavalam lind puule maiustama minna, aga ega ta nii palju kurja ikka suuda teha kui terve suleliste parv ning ega see teid suurt ka vaesemaks ei tee. Või siiski teeb?
