Hirvekaamera abil on hirvi jälgitud juba 11 aastat, kuid hunte pole kaadrisse varem sattunud.

Tänavu jaanuaris leidsid kaks kriimsilma aga tee hirvede söödaplatsini ning külastasid seda koguni neli korda: 16. jaanuari hilisõhtul, 21. jaanuari varahommikul ja õhtul ning 22. jaanuari hommikul. (Antud video on küll kokku monteeritud vastupidises järjekorras – alustades hiliseima ja lõpetades varaseima kuupäeva salvestisega.)

Hundipaari õnnetuseks olid parajasti söödaplatsil iga kord isahirved. Tugevad, heas toitumuses hirvepullid oma teravate sarvedega ei ole kriimsilmadele sugugi kerge saak. Eriti veel siis, kui üks võsavillemitest juba enne jahi algust vigastatud on. Nimelt on selgesti näha, kuidas 16. jaanuari salvestises üks huntidest kõvasti käppa lonkab. Õnneks paranes käpp ilusti, sest hilisema kuupäeva salvestistes lonkas hunt järjest vähem.

Igal juhul on hallivatimeestel tee hirvedeni nüüd selge. Kes teab, võib-olla on ühel päeval söödaplatsil maiustamas mõned hirvelehmad või -vasikad ning huntidel on suuremad šansid kõht täis saada. Hirvekaamerat saab reaalaajas jälgida RMK kodulehel Loodusblogist. Veebruari lõpupoole hakkavad hirved sarvi heitma ning siis võib kaadrisse paljugi põnevat jääda.

Kes videot heliga kuulab, võib tähele panna plõksuvat kurguhäält, millega hirved üksteisele lähenevast ohust märku annavad.

raegu on huntide jooksuaeg. Võimalik, et antud kaadrites on teineteist leidnud ema- ja isahunt. Sellisel juhul võib ehk kevadel ka Saaremaal taas üks hundipesakond sündida. Viimati esines Saaremaal hundipesakond 2018. aastal. Hundivaatlusi on Saaremaal loomulikult iga-aastaselt registreeritud, kuid pesakondi viimasel viiel seirearuannetes kajastatud aastail (2019-2023) mitte.

Vaata lähemalt RMK blogist.