Aasta 2022 on Loomuses olnud põnev ja mitmekesine. Väike kokkuvõte meie tegemistest on teie ees!
Algatasime kampaania vibujahi keelustamiseks. Vaatamata Eesti loomakaitsjate selgele vastuseisule on alates 2013. aastast Eestis vibuga väikeulukeid jahtida lubatud. Aastal 2020 alustas seltskond vibujahi entusiaste lobitööd selleks, et Eestis legaliseeritaks ka vibujaht suurulukitele, mis tänu Loomuse sekkumisele läbi ei läinud. Leiame, et on aeg lõpetada igasugune vibujaht Eestis. Tänaseks on oma allkirja vibujahi keelustamise poolt andnud juba üle 3300 inimese. Seda saad teha Sinagi siin.
Kevadel toetasime Ukraina loomakaitseaktiviste ja loomi toetades Lvivi vegankogukonnal aidata kõiki abivajajaid. Selleks organiseerisime neile üle 600 kg vegantoitu. Samuti kutsusime kõiki aitama Ukraina loomakaitseorganisatsioone.
Korraldasime koos Eesti Vegan Seltsiga 7. rahvusvahelise loomaõigusliku konverentsi “Loomaõiguslus keskkonnakriisis”, mis keskendus keskkonnakaitse ja loomaõigusluse ühisosadele ning konfliktidele. Konverents toimus hübriidvormis nii Tallinna Botaanikaaias kui Zoomi vahendusel 6.-7. mail. Konverentsi toetas VegFund.
Ütlesime “EI” karusnahale terves Euroopa Liidus. 80 loomakaitseorganisatsiooni üle Euroopa, sh Loomus, ühinesid, et lõpetada karusnahatööstus ja karusnaha müük Euroopa Liidus. Tänaseks on oma allkirja andnud üle miljoni Euroopa kodaniku, aga pikk maa on veel minna. Kui sa pole veel oma allkirja andnud, siis saad seda teha siin. Karusnahavaba reede (25.11) puhul näitasime üle Eesti dokumentaalfilmi “Slay”, kus uuriv filmitegija Rebecca Cappelli reisis ümber maailma, avastas moetööstuse varjukülgi ja näitas loomanahkadega kaubitsemist keskendudes loomadele ja paljastades moetööstuse rohepesu taktikaid.
Suvel korraldasime Paides Arvamusfestivalil arutelu “Kas loomaõiguslus on tegelikult radikaalne?” Panelistideks olid loomaõiguste liikumise ja Loomuse üks asutajatest Kadri Taperson, eesti zooloog ja Tallinna Loomaaia direktor Tiit Maran, eesti haridus- ja keskkonnapsühholoog ning Tallinna Ülikooli teadur Grete Arro ja eesti ökoloog ning Tallinna Ülikooli jätkusuutliku arengu dotsent ja ökoloogia vanemteadur Mihkel Kangur. Arutelu modereeris Loomuse kommunikatsioonijuht Farištamo Eller. Järele saab arutelu vaadata siin.
Suvel kutsusime üles toetama loomkatsete keeldu kosmeetiktoodetel ja kõikide loomkatsete järkjärgulist lõpetamist Euroopa Liidus. Kodanikualgatus “Save Cruelty Free Cosmetics” sai vajalikud hääled üle Euroopa Liidu ning liikus edasi Europarlamenti.
Läbi terve aasta oleme tegelenud loomasõbraliku tarbimise edendamisega. Kõigepealt viisime läbi kampaania Munavabad munadepühad, seejärel Lihavabad jaanid, augustikuus oli Taimse piima väljakutse, sügisel osalesime Veganmessil, kus rääkisime loomasõbralikust ilust ja korraldasime heategevusliku tattoo flashi LILU toetuseks ning aasta lõpetasime Loomasõbralike jõulude ja üleskutsega loobuda ilutulestikust.
Alustasime kampaaniat zoofiilia keelustamiseks Eestis, rahvaalgatust saab veel allkirjastada. Seksuaalvahekord loomaga on hetkel Eestis n-ö hall ala – see ei ole lubatud, aga keelatud ka ei ole. Kinnisideed seksuaalvahekorrast loomaga nimetatakse zoofiiliaks ning meie hinnangul tuleb loomakaitseseadust muuta nõnda, et looma suhtes lubamatu teo alla läheks ka looma seksuaalne väärkohtlemine.
Avasime sel aastal uue veebipoe, et kõigil loomasõpradel oleks veelgi lihtsam loomasõbralike sõnumitega heategevuslikke särke-pusasid-poekotte ja muud vajalikku soetada.
Sel aastal seadsime fookusesse meie annetajad. Kodanikuühiskonna Sihtkapital toetas Loomuse arenguhüpet. Samuti tegime kolm annetusalgatust Ma armastan aidata keskkonnas: Aita anda loomadele hääl, “TAIM for change taimsed valikud igasse Eesti nurka ja Ei vibujahile! Viimane neist on juba edukalt lõppenud. Annetuste kohta saab lähemalt lugeda siin.
Suur tänu ja kummardus kõigile vabatahtlikele, annetajatele ja toetajatele! Kui soovid ka 2023. aastal Loomust toetada, siis hakka meie püsiannetajaks ja tule panusta vabatahtlikuna.
Kõigile imelist loomasõbralikku ja tegusat aastat 2023!