Vereta jahi fotokonkursil võidutes Andres Killing fotoga välkkiirest uruhiirest

Täna tehti Tallinnas Uue turu platsil teatavaks loodusfotokonkursi Vereta jaht parimate tööde autorid. Parimaid töid ja teisi looduses saadud ägedaid tabamusi saab seal samas avatud näitusel uudistada 28. septembrini.

Vereta jahi žürii valis konkursi võitjaks Andres Killingu foto kärmelt silkavast uruhiirest. Killing meenutab, et tal oli esialgu kindel plaan saada pildile tänavune jahiloom põder.

„Aga kui nägin rohtunud metsateel uruhiirt üle tee silkamas, otsustasin hoopis väiksemale loomale jahti pidada,“ märkis fotograaf, mis pani teda meelt muutma. Meelemuutus tähendas talle 2,5 tundi „küttimist“ ja katsetamist, sest edasi-tagasi sibav hiir oli pidevalt fotograafist kärmem ja võte ei õnnestunud. Lõpuks tuli täpne hetk, mil õnnestus saada üks ja ainus terav kaader, mis Killingule võidu tõi.

„Foto uruhiirest on tõesti suurepärane näide sellest, kuidas täpne tabamus vajab vahel kannatlikkust ning üha uuesti ja uuesti katsetamist,“ lausus RMK juhatuse liige Kristjan Tõnisson.

Kuna võidupilt on täpse tabamuse ehedaim näide, liiatigi ei saa hiirt looduses tavaliselt rahulikult silmitseda, ent foto annab selleks hea võimaluse, oli fotokonkursi žürii parimat välja valides ka üsna üksmeelne.

Lisaks anti välja ka hulganisti eriauhindu. Riigimetsa Majandamise Keskuse eriauhinna pälvis Richard Viidalepp fotoga mänsakust, kes on põneva välimuse ja eluviisiga lind.

„Kuna mänsak on metsalind ja inimeste elamise lähedale satub pigem harva, võimaldab saadud foto selle veidi varese moodi linnuga lähemalt tutvust teha,“ selgitas Tõnisson RMK auhinnafoto valikut.

Tänavuse aasta jahilooma põtra õnnestus fotograafidel ka tabada, kuid auhinda need pildid ei pälvinud.

Vereta jahti peeti tänavu 16.–18. maini Vormsi saarel. Jahti pidas 43 fotokütti. Fotojahti peeti tänavu 28. korda.

Lisaks pildistamisele pannakse kirja kõik nähtud ja kuuldud linnuliigid. Vormsil loendati kolme päeva jooksul 119 linnuliiki, mis on Vereta jahi senine rekord. Lindudest nähti valgepõsk-laglesid, suur-laukhanesid, hallhanesid, aga ka plüüsid, suurkoovitajaid, liivatülle, leevikesi, karmiinleevikesi jt.

Vereta jaht sarnaneb pärisjahile, kuid relvadeks on fotokaamerad, laskemoonaks mälukaardid ning jahisaagiks hulgaliselt looma- ja looduspilte.

Fotokaameraga hiilitakse ja varitsetakse saaki varavalgest hilisõhtuni. Jahtida võib kõike ja kõikjal – nii vees, õhus kui ka maal. Eesmärk on iseloomustada piltide kaudu piirkonna maastikke ja selle asukaid.

Vereta jahti ja fotonäitust korraldavad zooloog Tiit Hunt, Riigimetsa Majandamise Keskus ja Overall.

Näitus jahi parimate fotodega jääb Uue turu platsil avatuks 28. septembrini.

Vereta jahi auhinnad 2025

• RMK – Richard Viidalepp, „Mänsak“
• Ajakiri “Eesti Jahimees” – Kalmer Lehepuu, „Halljänes“
• Ajakiri “Eesti Loodus” – Michel Lehtmets, „Väike-kärbsenäpp“
• Ajakiri „Horisont“ – Hans Markus Antson, „Koidikukuma“
• Ajaleht „Maaleht“ – Mati Kose, „Jänesejutt“
• Eesti jahimeeste selts – Heiko Kruusi „Kõndisid vastu“
• Tallinna loomaaed – Andres Killing, „Uruhiir metsarajal“
• Hotell Pesa – Mart Arrak, „Kes see veel on?“
• Looduse omnibuss – Urmas Tartes, „Kimalas-lottsuru imeb nurmenukult nektarit“
• VERETA JAHI MEISTER – Andres Killing, „Uruhiir metsarajal“

Vereta jahi parimate töödega on võimalik tutvuda siin: Vereta jaht 2025 parimad tööd