Foto: Kaarel Kaisel
Looduskaitsekuu puhul avalikustab Keskkonnaagentuur illustreeritud ülevaate looduskaitsestatistikast. Kaardiloost leiab põnevat teavet nii Eesti kohta tervikuna kui ka maakondade ning omavalitsuste arvestuses. Välja on toodud viimased andmed erinevate kaitstavate loodusobjekti tüüpide arvu ja pindala osas ning aasta jooksul aset leidnud muutused. Lisaks on kaardiloos pühendatud peatükk maikuus sünnipäeva tähistavale Matsalu rahvuspargile.
Keskkonnaagentuuri iga-aastasest looduskaitse ülevaatest selgub, et Eesti maismaast on kaitse all 20,8% (koos Peipsi ja Võrtsjärvega) ja kaitsealune ala, sh kaitsealune mereala moodustab riigi kogupindalast veidi üle 23%. Kokku oli 2023. aasta lõpuks Eesti looduse infosüsteemis (EELIS) 4 450 kaitstavat loodusobjekti kogupindalaga 1 649 562 ha. Võrreldes 2022. aastaga on lisandunud 119 objekti ja kaitsealune pindala kasvanud 32 124 ha, s.o pooleteistkordse Muhumaa pindala võrra.
Arvuliselt suurenes 2023. aastal enim kaitstavate liikide püsielupaikade arv – aasta lõpu seisuga on püsielupaikasid 112 võrra rohkem. Osa uutest objektidest kinnitati keskkonnaministri määrusega, näiteks võtmeheinade ja villtulika, aga ka mõned kanakulli ning lendorava püsielupaigad. Ülejäänute puhul oli tegemist looduskaitseseadusest tulenevate automaatsete püsielupaikadega kotkaste, lendorava ja musta-toonekure pesapuu ümber. Aastaga lisandus püsielupaikadena 6 554 ha, mis teeb püsielupaikade koondpindalaks 2023. aasta lõpu seisuga 101 541 ha.
2023. aastal kinnitati 17 kaitseala kaitse-eeskirjad, misläbi suurenes nii rahvusparkide, looduskaitsealade kui ka maastikukaitsealade kogupindala 40 467 ha võrra. Nende hulgas oli juba olemasolevaid kaitsealasid, mis said veel viimastena looduskaitseseaduse alusel korrigeeritud eeskirja ja sellega jõudis ring peale kaitse-eeskirjade uuendamisele. Lisaks moodustati neli uut looduskaitseala (Kaarmise-Jõempa, Malluste, Neugrundi ja Sõrve) ning kolm uut maastikukaitseala (Kurgja-Linnutaja, Palamulla ning Varbola rannamoodustiste MKA). Protsentuaalselt on enim kaitsealust ala jätkuvalt Lääne maakonnas.
Ülevaatest leiab infot ka kaitstavate üksikobjektide, I kaitsekategooria liikide leiukohtade ja kohalike omavalitsuste (KOV) tasandil kaitstavate loodusobjektide kohta. Viimaseid saavad kehtestada omavalitsused kui soovivad rohkem tähelepanu pöörata piirkondlike loodusväärtuste säilitamisele ning muuta seeläbi piirkonda elamiseks atraktiivsemaks ja pakkuda lisandväärtusi. 2023. aasta seisuga on kaitse all 28 kohaliku omavalitsuse loodusobjekti. Uusi objekte lisandus eelmisel aastal 4 (kogupindalaga 691 ha). Enim KOV kaitstavaid objekte nii arvuliselt kui pindalaliselt on Viimsi vallas, kus eelmisel aastal kinnitati lisaks juba kaitstavatele objektidele kaks uut – Kelvingi ja Viimsi keskosa maastikukaitseala. Seeläbi suurenes ka Viimsi valla kaitsealuse territooriumi osakaal 3,3 protsendipunkti võrra 54,4%-ni ja vald tõusis omavalitsuste arvestuses kaitstava territooriumi osakaalult kolmandale kohale Ruhnu (66,7%) ning Kihnu (64,6%) järel.
Keskkonnaagentuuri eluslooduse osakonna Timo Karki sõnul on looduskaitse statistika kaardiloost saadav visualiseeritud ülevaade oluline vahend, mis aitab meil mõista looduskaitsealuste objektide seisundit ning selle muutumist ajas. “Keskkonnaagentuuril on oluline roll looduskaitseobjektidega seotud andmestiku haldamisel ja analüüsimisel ning iga-aastane ülevaade kaardiloo näol on hea võimalus andmeid kokku võtta, neid jagada üldsusega ja lahti seletada erinevate muutuste tagamaid,” lisab Kark.
Ülevaate viimane peatükk keskendub sünnipäeva tähistavale Matsalu rahvuspargile. Matsalu rahvuspark loodi 10. mail 2004. aastal sealse ranniku ja saarte looduse ning kultuuripärandi kaitseks. Koostöös Keskkonnaametiga on kaardiloos antud ülevaade rahvuspargi kaitsealuste üksikobjektide, traditsioonilise maakasutuse, asustusstruktuuri ja palju muu kohta. Näiteks saab vaadata kaardilt kuidas on muutunud rahvuspargi pärandniitude hooldamine viimase paarikümne aasta vältel.
Kaardiloost ei puudu ka aasta liikide levikukaart, mis on koostatud erinevate andmekogude vaatlusandmete põhjal. Aasta liigid valitakse välja erinevate keskkonnaühenduste poolt, et tutvustada nende eluolu ja käekäiku. 2024. aasta tegijad looduses on: kägu, harilik saarmas, harilik tamm, harilik helvik, vööthuul-sõrmkäpp, tume-kirjusilmik, kamperriisikas ja koha. Nüüd on aasta liikide info koondatud ühele kaardile, kust saab järele uurida, milliseid neist oma kodukohas leida võib. Täiendavad loodusvaatlused selle aasta liikide kohta on väga oodatud, et saada paremat ülevaate nende levikust ja seisundist.
Täispika kaardilooga saab tutvuda Keskkonnaportaalis
