Foto: Maria Kooskora
Viimase 60 aastaga on Eestis keskmine temperatuur tõusnud 1,2 kaardi võrra – kiiremini kui maailmas keskmiselt. Üks osa kliimasüsteemist on maakasutussektor, mille alla käivad ka meie metsamaad. Ökoloogiliselt terviklikud metsad on kliimat kütva süsiniku õhku paiskumise ärahoidmiseks hädavajalikud. Seda tõdeti ka eile lõppenud rahvusvahelisel vana metsa väärtusele pühendatud konverentsil „Mets tahab vanaks elada”.
„Peame metsi majandama nii, et säiliks elurikkus, metsad leevendaksid kliimamuutusi ning metsast saadud puidule annaksime võimalikult kõrge lisandväärtuse,“ ütles konverentsi avanud keskkonnaminister Madis Kallas. „Tulevikku vaadates on meil võimalus näha metsa „puidulao” asemel „süsinikulaona“. Suurema osa Euroopa riikidega võrreldes on Eesti küllaltki metsarikas ning see on meie suurim eelis. Ajal, mil maailm on kimpus süsiniku sidumisega ning inimtegevuse süsinikujalajälje vähendamisega, kannavad meie raiumata metsad uut majanduslikku väärtust.“
Tuleviku metsast rääkides ei saa üle ega ümber minna mõjust meie kliimale. Muutuv kliima muudab metsakoosluste vastupanuvõime nõrgemaks ja erinevad häiringud, sealhulgas kahjurid nagu kuuse-kooreürask teevad seetõttu suuremat kahju. Soomes on juba aastaid tegeletud püsimetsanduse ja selle võimaluste tutvustamisega. Selles nähakse suurt võimalust kliimamuutusega kaasnevate riskide vähendamiseks ja metsade vastupanuvõime kõrgena hoidmiseks. Sealse püsimetsaühistu tegevjuht Annukka Valkeapää ütles kovnerentsil: „Lageraiepõhisesse majandamisse tuleks suhtuda ettevaatlikkusega selle suure mõju tõttu elurikkusele, süsinikuringele ja veekogudele. Liigirikas ja mitmekesine püsimetsanduse võtetega majandatud mets hoiab ja kasvatab süsinikukogust mullas pidevalt.“ Ka Texase A&M Ülikooli metsaökoloogia professor Asko Noormets tõi konverentsil välja, et kliimamuutuse seisukohast on olulisem metsa talletunud süsiniku hulk, kui selle talletumise kiirus. Samuti jätkub süsiniku sidumine ökosüsteemi tasemel märksa kauem, kui taimedes – aastasadu. See tähendab, et vanade ja mitmekesiste metsade hoidmine on kliimamuutuste ärahoidmiseks ülioluline.
Konverentsil esinesid veel Eestimaa Looduse Fondi (ELF) nõukogu liige Erik Moora ja juhatuse esimees Tarmo Tüür, Tartu Ülikooli looduskaitsebioloogia professor Asko Lõhmus ja juureökoloogia professor Ivika Ostonen, Läti Looduse Fondi juhatuse liige Jānis Kuze, ELUSi vääriselupaikade inventuuri projektijuht Renno Nellis ning Rootsi ühenduse Kaitse Metsa metsabioloog Sebastian Kirppu. Kliima ja metsade teemadel võttis sõna lisaks keskkonnaministeeriumi kliimaosakonna nõunik Mart Kiis. Inimese ja metsa suhtest kolme kümnendi vältel rääkisid metsa jäädvustanud fotograafid Ritva Kovalainen ja Sanni Seppo, metsaomanik ja KAH-alade teemal kohaliku kogukonna üks eestkõneleja Madis Katz, kunstnik Peeter Laurits, folklorist ja TLÜ vanemteadur Marju Kõivupuu ning ELFi metsaekspert LIis Kuresoo.
Korraldajad tänavad kõiki konverentsil osalejaid. Konverents on järelvaadatav www.elfond.ee/metsakonverents.
