Vahekokkuvõtte põdra küttimisest

EJS-i juhatuse liige Priit Vahtramäe tegi vahekokkuvõtte sõraliste küttimise ja küttimismahtude täitmisest 11.11.2025 seisuga Jahise andmete põhjal.

Jahises oli kokku 330 (2024. a 264) jahipiirkonna või selle jaotatud juhtkondade  andmed 100% andmekirjet on Jahises Hiiumaal ja Tartumaal. Teistel maakondadel on 1-11 piirkonda väljas.

Arvuliselt on kütitud enim Pärnumaal 260 (2024. a 224) põtra. Lisaks kütiti:

• Võrumaal 173 (2024. a 117) isendit,
• Viljandimaal 154 (2024. a 135) isendit,
• Harjumaal 148 (2024. a 101) isendit,
• Ida-Virumaal 145 (2024. a 113) isendit,
• Raplamaal 140 (2024. a 109) isendit,
• Läänemaa 138 (2024. a 63) isendit,
• Tartumaal 134 (2024. a 128) isendit,
• Lääne- Virumaa 121(2024. a 77) isendit,
• Saaremaal 116 (2024. a 104) isendit, ja
• Põlvamaa 102 (2024. a 84) isendit.

Kõigil teistel jääb küttimine alla 100 isendi. Nii näiteks kütiti Jõgevamaal 92 (2024. a 72) ja Järvamaa 89 (2024. a 76) põtra, Valgamaal 83 (2024. a 56) ja Hiiumaal 46 (2024. a 44) põtra.

Küttimismahu täitmine

Enim suutis küttimismahtu täita Hiiumaa – 72%, kus maht on võrreldes eelmise hooajaga sama (+1 isend) ja Võrumaal, kus limiit täideti 71,8%.

Üle poole on veel küttimismahu täitnud Läänemaa (67%), Saaremaa (66%), Pärnumaa (64%), Tartumaa (62,6%), Lääne-Virumaa (60,5%), Viljandimaal (59,2%), Raplamaa (56%), Põlvamaal (55,43%) ja  Jõgevamaal (54,11%).

Alla poole mahust on kütitud Ida-Virumaal (47,54%), Järvamaal (48 %) ja Valgamaal (49,7%). Jahise statistika alusel on kõige väiksem täitmine Harjumaal (46,83%), aga neil on ka palju piirkondi, kes Jahist ei kasuta.

Jahise andmete alusel on täidetud 57% küttimismahust ehk kokku on kütitud 3346 põtra (2024. a limiit oli 3685).

Küttimisstruktuur

Kui vaadata struktuuri, mis EJS-i hinnangul kajastab tegelikku olukorda ka metsas ja maakondades, siis selleks on pulle 44,5%, lehmi 34,2% ja vasikaid 21,3%. Kuna jahihooaeg on alles poole peal, siis struktuur muutub veel, kuid 2023. a oli tunda, et seoses limiitide vähendamisega on suurenenud ja paranenud vasikate küttimise protsent. Samas juba eelmisel aastal näitas, et vaatamata limiitide vähenemisele on vasikaid veel vähem (-3%). Sama suund jätkub ka sellel hooajal, kus vasikate protsent kütitud loomade hulgas on veelgi langenud, eelmise aastaga võrreldes 1% ja 2023. aastaga võrreldes 2%.

Kahjuks on pullid ikkagi „löögi all“ olnud juba seitse aastat järjest, pullide küttimise struktuuri protsendi tõus on 0,8% (2024. a + 3%) ja see head kaasa ei too. Kuulda on ka pullide puudusest erinevates jahipiirkondades.

Vasikate arvelt on kütitud poole aja pealt juba 196 (2024. a 115, 2023. a 80) pulli rohkem kui lehmi ja see ka suureneb. Kui võrrelda pullide ja vasikate küttimist, siis pulle on kütitud juba 442 isendit rohkem kui vasikaid ehk kaks korda rohkem.

Palju on jahipiirkondi, kus praeguseks on oma kütitud limiidist küttinud 100% pulle. Näiteks Läänemaal Vormsi jahipiirkonnas, kus populatsioon on Vormsi saare põhine ja juurde midagi tulemas eriti ei ole, siis seal on kütitud 13 põdrast 10 olnud pullid ja ainult 1 vasikas. Näha on, et vasikaid juba praegu ei ole ja kust need vasikad tulevadki kui pulle jääb väga väheks.

Ehk kui ei suudeta struktuurselt küttida, on limiidid veel liiga suured ja vasikaid pole nii palju. Hea on siin andmeid võrrelda meie saartega, kus kiskjad puuduvad ja jahipiirkonnad kütivadki struktuurselt. Saaremaa jahipiirkondade struktuuri võiks tuua kõigile eeskujuks – pulle 31% + lehmi 37% + vasikaid 32%. Kõige halvem lugu on aga statistikas see, kui hooaja lõpus vasikate protsent „saab korda“.

Silma paistab Saaremaal ka Orissaare jahipiirkond, kes on valinud oma põdra küttimise struktuuriks just sellise variandi nagu Soome teadlased on soovitanud ja Soomes ka kütitakse 50% limiidist vasikad.

Aastane võrdlus

Võrreldes eelmise aasta sama ajaga on kütitud 84 põtra rohkem, kuigi limiit on väiksem 10,1%. Eelmisel hooajal kukkusime küttimisega 2002-2003. aasta tasemele. Selle hooaja limiit (3346 põtra) on juba alla 2002. a (3438 isendi) küttimise. 2023. aastal kukkusime 2008-2009. a küttimise tasemele.

Siinkohal oleks hea meelde tuletada, et 2003. aastal taastus põdra arvukus pärast 1994. aastal sügavasse auku kukkumist (küttisime alla 2000 isendi järgnevad 6 aastat). Toona taastus arvukus 11 700–12 000 isendini jahimeeste hinnangul, mida kinnitas ka tolleaegne seireosakond.

Täna aga meil sellist arvukust enam ei ole. Jahimeeste hinnangul oli talvituva karja arv 7760 isendit ja keskkonnaagentuuri hinnangul 10 200 isendit. Paraku on liiga vähe arvestatud kiskjate survega ega ole teada, kui palju nende toiduks tarbitakse põdravasikaid ja täiskasvanuid põtru. Olukord halveneb veelgi 2026. a kevadel, kui ärkavad karud taliuinakust, keda jäi (82 isendit) küttimata, aga kõik nad tahavad süüa.

Kui me ei tea, kui palju meil ühte või teist ulukit on, ja kui palju nende järglasi hukkub suurkiskjate toidulaual, siis peaksime lähtuma ettevaatuspritsiibist, et kütime vähem ja tagasihoidlikult kui tahaksime, et järgmisel aastal ei tuleks üllatus, et arvukus on järsku langenud.

Küttimismahud

Oht on kukkuda 2000-2001. aasta tasemele (2384 isendit). Eelneva hooajaga see õnneks ei realiseerunud, sest suutsime küttida vähem kui agentuuri minimaalne küttimismaht oli – 4210 isendit.

Agnetuuri selle aasta minimaalne maht, kus arvukus ei langeks, on 3200 põtra ja jahindusnõukogudes kokkulepitud maht on 3346 isendit. Seega kui kütime ära jahindusnõukogudes kokkulepitu, siis arvukus kindlasti langeb ja ilmselt jääb talvituv kari alla 10 000 põdra.

Tähtis ei ole, kui palju me sellel aastal kütime, vaid see, kui palju meil veel alles jääb õiges soolises ja vanuselise struktuuris.

Tehkem mõistlike otsuseid, sest põdraarvukuse ja küttimismahu järsk kukkumine on meie endi teha, sest paljudes maakondades olid limiidid soovituslikud (9 maakonnas). Ainult viies maakonnas (Hiiumaa, Läänemaa, Raplamaa, Saaremaa ja Viljandimaa) oli seatud minimaalne küttimismaht.