Foto: Rene Reisner
Laevanduse mõju merekeskkonnale ei piirdu vaid heitgaaside ja saasteainetega, selgub Keskkonnaministeeriumi ja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi tellitud uuringust. Laevad mõjutavad mereelustikku ka liigse müra ja tehisvalgusega ning nende sõitmisest tekkivate lainete ja hoovustega.
„Müra võib põhjustada mereelustikule kuulmiskahjustusi. Tehisvalgusel ja visuaalsetel häiringutel on aga oht eksitada merelinde ning peletada neid eemale senistest elupaikadest,“ sõnas Keskkonnaministeeriumi merekeskkonna osakonna juhataja Rene Reisner. „Seni pole laevanduse füüsikalistele mõjudele eriti tähelepanu pööratud. Kui tahame aga merd kaitsta, siis peame teadma, kuidas inimtegevus keskkonda mõjutab ning mil moel vältida olukorra halvenemist,“ lisas ta.
Teadlased oskavad praegu kirjeldada peamiseid inimtegevuse reostusallikaid ja nende mõju, kuid kvantitatiivselt erinevate reostusallikate osakaalu hinnata ei osata. Reisneri sõnul teeb see raskeks ka mõju leevendamiseks vajalike sobivate vastumeetmete valiku ja rakendamise.
Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi meremajanduse osakonna juhataja Jaak Viilipuse sõnul on oluline kujundada poliitikat selliselt, et majandustegevus saaks toimida ning mõju keskkonnale oleks minimaalne.
„Läänemerel on igal ajahetkel liikumas umbes 2000 laeva ning Eesti sadamaid ja ankrualasid külastab igal aastal pea 12 tuhat laeva. Hinnanguliselt kuni 60% Eesti ekspordist liigub välja läbi sadamate, mistõttu Eesti toodete konkurentsivõime eksporditurgudel sõltub tugevalt ka meretranspordi hinnast. Uute tehnoloogiate kasutusele võtmine ja turuosaliste motiveerimine üleminekuperioodil loob eelduse meretranspordi jalajälje vähendamiseks ning kestliku meretranspordi poole liikumiseks. See loob omakorda uusi võimalusi ka Eesti laevanduse ja meretööstuse ettevõtetele toodete ja teenuste eksportimiseks,“ sõnas Viilipus.
Meremüra vastu võitlemiseks on äsja terves Euroopa Liidus võetud uus suund, et paika panna müra piirnormid ja abinõud müra leviku vähendamiseks merel. Mis puudutab tehisvalgust ja visuaalseid häiringuid, siis on Keskkonnaministeeriumil plaanis üle vaadata ja ajakohastada kogu olemasolev reeglistik, mis hõlmab esmajoones merel toimuvate tegevuste keskkonnaohutuse suurendamist.
Laevanduse keskkonnamõju uuringu tellisid koostöös Keskkonnaministeerium ja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, uuringu tegid TalTechi meresüsteemide instituudi, TalTechi mereakadeemia ja TÜ Eesti mereinstituudi teadlased. Uuringut kaasrahastas Eesti Teadusagentuur programmi „Valdkondliku teadus- ja arendustegevuse tugevdamine“ (RITA) tegevuse 2 raames 50% ulatuses Euroopa Regionaalarengu Fondist.
Uuringuga on võimalik tutvuda SIIN
