Foto: Triin Heinaste
Kalapüügikvootide läbirääkimised Euroopa Liidu põllumajandus- ja kalandusministrite nõukogus möödusid Eestile edukalt. Järgmisel aastal suurenevad räime püügikvoodid nii Liivi lahel kui ka Läänemere avaosas. Kilu püügikvoot küll väheneb, kuid tänu läbirääkimistele esialgsest ettepanekust vähem. Soome lahe lõhe püügikvoodi vähendamist õnnestus vältida.
Kvootide arutelu oli pikk ja pingeline. Läbirääkimiste eeltöö algas juba juunikuus Läänemere kalandusfoorumil BALTFISH. Vahetult enne ministrite nõukogu istungit jõuti kokkuleppele Läänemere riikide vahel ning kohtumise lõpuks ka nii Euroopa Komisjoni kui ka ministrite nõukogu ülejäänud liikmetega.
„Istung vältas terve öö ning tõestas Läänemere riikide omavahelise koostöö vajalikkust ja tõhusust ka keerulistel läbirääkimistel,“ rääkis regionaal- ja põllumajandusminister Piret Hartman.
„Hea meel on tõdeda, et Läänemere avaosa räimevaru seis on paranenud ja Eesti püügikvoot järgmiseks aastaks on 9 300 tonni. See on 108% kõrgem tänavusest kvoodist,“ sõnas minister. Liivi lahe räime püügikvoodiks kujunes 19 200 tonni, mis on tänavusest 10% suurem.
Eeskätt nõudis pikki läbirääkimisi kilu püügikvoot. Esialgne ettepanek oli vähendada kvooti 42%. Läbirääkimiste tulemusel langeb kilu püügikvoot u 30%, mis tähendab, et tuleval aastal saab püüda 16 000 tonni kilu. Lisaks lepiti kokku kiluvaru kaitsemeetmetes, mis tähendab, et kilu- ja räimepüük on keelatud maist juulini ICESi alarajoonides 25−29 (v.a Liivi lahel) ja 32.
Eestile oli oluline ära hoida Soome lahe lõhekvoodi vähendamine, kuna lõhekvoodiga on seotud ka teiste kalaliikide püük. Soome lahe lõhekvoot jäi tänu läbirääkimistele samaks − püüda võib 1040 kala.
Läänemere avaosa lõhekvoot vähenes märkimisväärselt − püüda võib kaaspüügina 733 kala. Harrastuspüük jäi endiselt avatuks − püüda võib ühe asustatud kala päevas. Tursa harrastuspüügikeeldu laiendati tervele Läänemerele, jättes siiski juhusliku kaaspüügi võimalikuks.
