2025. aastal jäävad harraspüüdjate püügivõimalused üldjoones samaks. Plaanis on aga mõned püügikitsendused ja muudatused püügikorralduses. Olulisemate muudatustena tõstetakse harrastuskaluri kalastuskaardi tasu ning keelatakse trollimine kohapüügil Pärnu lahes.
„Riik teeb suuri ja vajalikke kulutusi kalavarude kaitseks, et harrastuskalastajatel oleks ka tulevikus midagi püüda. Näiteks taastatakse kalade kudealasid ja elupaiku, asustatakse kalu, toetatakse harrastuskalapüügi infrastruktuuri rajamist ning tehakse järelevalvet. Raha selleks saadakse nii püügiõiguse tasudest kui ka Euroopa Liidu fondidest,“ rääkis kalanduspoliitika osakonna juhataja Sigmar Suu.
„Soovime muuta harrastuskalapüüki atraktiivsemaks ja suurendada kalavarusid. Selleks on tarvis ajakohastada kalastajate endi panust neisse vajalikesse tegevustesse ning tõsta püügiõigustasusid,“ lisas Suu.
Harrastuskalurite kalastuskaartide tasud muutuvad
Tulevast aastast on nakkevõrguga püüdjatele tasu ühe kalastuskaardi eest 9 eurot, jõgedes lõhe ja meriforelli püüdjatel 10 eurot. Liivi, kuuritsa või kadiskaga püügi korral tuleb kalastuskaardi eest maksta 4 eurot. Harpuuniga püügi eest tuleb 4-eurone kalastuskaart soetada vaid juhul, kui püütakse Kuremaa järvel või Saadjärvel.
Angerja veekogudes on 2025. aastast kalastuskaardi tasu õngejadaga püügi korral 10 eurot. Ülejäänud veekogudes, kus tohib õngejada kasutada, on tasu 4 eurot.
Matsalu rahvuspargis jääb pea kõigi kalastuskaartide tasu muutmata. Ainsana tõstetakse 48-tunnise kalastuskaardi hinda, mille eest tuleb edaspidi tasuda 4 eurot. Silma looduskaitsealal kalastajad peavad arvestama 9-eurose kalastuskaardiga.
Muutmata jäävad vähipüügi ning Kesk-Eesti forellijõgede kalastuskaartide tasud.
Tulevast aastast tõusevad küll tasud neil kalastuskaartidel, mis kehtivad vaid kindlas piirkonnas ja erilistele püügivahenditele, kuid harrastuskalapüük kui selline jääb endiselt soodsaks ja kättesaadavaks. Harrastuspüügiõigus on pensionäridele ja lastele tasuta ning ühe lihtkäsiõngega püük on kõigile tasuta.
Lõhe ja meriforelli saab püüda vaid 24-tunnise kalastuskaardi alusel
Tulevast aastast saavad lõhe- ja meriforellipüüdjad osta kalastuskaarte ainult 24 tunniks. Sarnane muudatus ootab ees ka Endla looduskaitsealal püügil käivaid kalastajaid. 24-tunniste kalastuskaartide väljastamise eesmärk on saada oluliselt parem ülevaade ohustatud liikidest ja tundlike loodusalade püügikoormusest.
Pärnu lahes ei ole lubatud koha püüda paadi järel lanti vedades
Koha püük trollimise teel ehk paadi järel lanti vedades on järgmisel aastal Pärnu lahel keelatud. Ajutise kitsendusena tuleb trollida kas Pärnu lahest väljaspool või siis kasutada Pärnu lahes muid kalapüügieeskirjas lubatud püügimeetodeid.
Keeld on vajalik, kuna Pärnu lahe kohavaru ei ole vaatamata kaitsemeetmetele oluliselt suurenenud. Trollimise käigus saadakse ebamõistlikult palju alamõõdulisi kalu ühe mõõdulise kala kohta. Selleks, et alamõõdulised kohad oleksid paremini kaitstud, tasub mõneks ajaks trollimine Pärnu lahes peatada. Varu kõige enam kahjustavad püügimeetodid tuleb asendada säästvamatega seniks, kuni kalavaru taastub.
Vasalemma jõel on lubatud kalastada ainult 1. märtsist 31. juulini
Alates 2025. aastast on Vasalemma jõe lõigul, mis jääb Munalaskme oja suudmest kuni Vanaveski paisu säilitatud osadeni, kalapüük lubatud ainult 1. märtsist 31. juulini. Püüda tohib vaid spinningu või lendõngega ning kalastuskaardi alusel.
Pärast Vanaveski paisu ja Ruila paisu likvideerimist on kaladele tagatud paremad rändevõimalused. Seetõttu on tarvis koelmutele suunduvaid ning sealt pärast kudemist tagasi merre ujuvaid kalu kaitsta ka nendes piirkondades, kuhu rändekalad enne ei pääsenud.
Kalastuskaardi nõue aitab lisaks teadlaste katsepüükidele koguda ka informatsiooni selle jõelõigu püügikoormuse kohta. Kalastuskaarti saab sellele lõigule osta 24 tunni kaupa ning see maksab 4 eurot.
Määruse eelnõuga saab tutvuda eelnõude infosüsteemis.
