Tartu Ülikooli teadlaste esialgne analüüs näitab, et Eesti metsade olukorda hindava iga-aastase uuringu – metsainventuuri (SMI) alusandmed ja metoodika on tervikuna usaldusväärsed.
Keskkonnaagentuur viib Eesti metsades igal aastal läbi SMI nime kandva uuringu, saamaks võimalikult täpne ülevaade meie metsade seisukorrast, metsavarust ja raietest. Uuringus kasutatakse andmeid, mis kogutakse nii alalistelt kui ka ajutistelt mõõtmisaladelt ehk proovitükkidelt.
Valminud vahearuandes märgivad teadlased, et kahte sorti mõõtmisalade kasutamine paistab otstarbekas. Alaliste mõõtmisalade kasutamine aitab täpsemini arvutada metsa juurdekasvu. Sealsete puude korduva mõõtmisega saab väärtuslikku informatsiooni, mille põhjal on võimalik koostada tulevikuprognoose ning hinnata näiteks ilmastiku mõju metsale.
Ajutiste mõõtmisalade kasutamine aitab teadlaste hinnangul samas vähendada riski, et alalistest punktidest saadud andmed ei anna terviklikku ülevaadet metsade tegelikust seisukorrast. Samuti saab niiviisi osaliselt maandada riski, mis on seotud alaliste proovitükkide koordinaatide võimaliku avalikuks tulekuga. (Kui metsaomanik saab teada, et tema metsas on alaline mõõtmisala, võib see mõjutada tema otsust seal metsa raiuda või mitte raiuda, mis omakorda võib kahjustada metsastatistika usaldusväärsust.) Lisamärkusena seisab vahearuandes, et alaliste mõõtmisaade koordinaadid peaksid olema salajased.
Teadlased pööravad vahearuandes tähelepanu ka etteheidetele, et SMI-s on liiga palju subjektiivsust. Nad nendivad, et subjektiivsust esineb kõigi mõõtmiste korral, kuid eriti suur on selle roll hinnanguliste mõõtmiste juures, nagu näiteks metsa raieküpsuse määramisel. Subjektiivsust saab kärpida näiteks tehes pidevat järelkontrolli, aga ka vahetades meeskondi, kes alalisi ja ajutisi alasid mõõtmas käivad.
Vahearuande koostamist juhtinud Kalev Pärna sõnul on teadlased teinud ka ettepanekuid süsteemi täiustamiseks. „Näiteks tasuks kaaluda vähendada nende alade pindala, kus mõõtmisi läbi viiakse, ning samal ajal suurendada mõõtmiseks kasutatavate alade arvu – see kokkuvõttes annaks täpsemad tulemused,“ selgitas Pärna.
Keskkonnaministeerium tellis SMI analüüsi, et saada selgust, kas Eesti metsastatistika on usaldusväärne ja põhineb õigetel alustel. „Statistilise metsainventuuri (SMI) traktivõrgu analüüs ja arvutusmeetoditega seotud uuringu“ koostavad Tartu Ülikooli matemaatilise statistika instituudi teadurid eesotsas Kalev Pärnaga. Veel kuuluvad projektimeeskonda Raul Kangro, Märt Möls, Imbi Traat ja Meelis Käärik.
Vahearuandes esitatud tulemused on esialgsed ning need täpsustuvad ja täienevad projekti jätkudes. Analüüs peaks valmis saama aasta lõpuks.
Statistilisest metsainventuurist on äsja ilmunud ka monograafia, mille autoriks on Eesti Maaülikooli vanemteadur Allan Sims. „Principles of National Forest Inventory Methods: Theory, Practice, and Examples from Estonia“ eesmärgiks on selgitada SMI andmete kogumise aluseks olevat statistilist teooriat ning võrrelda erinevaid modelleerimise ja inventuuri kavandamise meetodeid.
Allan Sims võtab lühidalt kokku seose raamatu ja analüüsi vahel nõnda: „Iga mõõtmise puhul saadakse tulemuseks mingi tulemus, aga iga mõõtmine sisaldab ka mõõtemääramatust. Selleks, et mõõtmise tulemuste alusel teha mingeid järeldusi, on vajalik tunda ka mõõtmisega seotud määramatusi. Värske raamat selgitabki neid mõõtmisega seotud määramatusi, mis on olnud ka matemaatikutele oluliseks infoks oma analüüsis.“
Allan Simsi raamatu kohta saab infot Principles of National Forest Inventory Methods | SpringerLink
