Artikli autor: Francisco Sánchez Molina, Luonto-Liitty Ry suurkiskjate esindaja
Artikli on soome keelest tõlkinud Maris Merimaa. Originaal asub siin.
Pole üheselt mõistetavaid teaduslikke tõendeid selle kohta, et karude küttimine muudaks nad inimpelglikumaks.
Karu on EU loodusdirektiivi ja riiklike seadustega tugevalt kaitstud liik, kuid iga aasta kütitakse vaatamata sellele Soomes sadu karusid. Karude küttimist põhjendatakse eelkõige püüdlusega vähendada kariloomadele põhjustatud kahjusid ning sellega, et muuta karud inimpelglikumaks.
Inimese ja karu vastuolusid on mitmesuguseid, kuid seostuvad peamiselt karudele liigiomaste toiduotsimisviisidega. Uurimuste järgi on liigi populatsiooni kontrolliva küttimise mõju karude poolt koduloomadele ja mesilastele põhjustatud kahjude suhtes väike või pea olematu ning isegi vastupidine.
Kahjude ennetamine ja inimtegevuse sobitamine kooseksisteerimisse teise liigiga on osutunud efektiivseks viisiks vältimaks kohtumisi ja konflikte karudega. Pole üheselt mõistetavaid teaduslikke tõendeid selle kohta, et karude küttimine muudaks nad inimpelglikumaks. See pole üllatav, sest surnud karu ei saa õppida inimesi vältima ega õpetada seda liigikaaslastele.
Tapetud karu ei saa midagi õppida. Põhjendused nende küttimiseks pole loogilised, vaid kõlavad ettekäänetena, millega võimaldatakse karude küttimine meelelahutusena.
