Foto: Erakogu
Viimaste kuude statistika viitab, et tänavu võib kiskjate hukkumine teedel kujuneda aastakümnete halvimaks.
Eesti Jahimeeste Selts kogub kuude lõikes riigi infotelefoni 1247 põhjal ülevaadet Eesti teedel autode ja suurulukite kokkupõrgetest. Selle aasta kolme kuu statistika kirjeldab kiskjate osakaalu olulist tõusu.
„Aasta esimese kvartali 12 ilvese surmaga lõppenud intsidendid viitavad sellele, et aasta ülejäänud kuud võivad hukkunud ilveste osakaalu oluliselt kasvatada. Seni on enamik neist hukkunud just aasta teises pooles,“ kommenteeris „Ulukid teel“ projektijuht Urmas Salmu.
Kui jaanuaris hukkus kaks ja veebruaris kolm ilvest, siis märtsis juba seitse isendit. Läinud aasta samal perioodil loendasime teedelt kokku seitse isendit (terve aasta kohta 25), nüüd aga kolme kuuga juba 12 ulukit.
Eristada tuleks ka maakondi, kus sel aastal on nii Tartu- kui ka Harjumaa piires elu jätnud 4 ilvest, Põlvamaal 2, Rapla- ja Valgamaal kokku 2 ilvest. Vaata lähemalt tabelist.
Tervikuna 2020. aastal püsis ilvestega toimunud liiklusõnnetuste arv aastas kümne piires, kuid järgneval aastal ületati juba 20 piir. Kuigi pandeemia periood surus 2022. aasta liiklussageduse alla, siis ilveste arvukus kasvas edasi – seda iseloomustavad kaks järgmist aastat 16 ja 25 hukkunud isendiga.
„Mida täpsemalt fikseeritakse teedel toimuvad juhtumid, seda selgemalt võib mõista, et liiklus ja metsloomade arvukus on omavahelises korrelatsioonis,“ tõdes Salmu.
Hunt on ettevaatlik, aga karu ei näe hästi
Statistikast eristub veel hunt, kes on igas mõttes ettevaatlik ega juhtu just liiga sageli maanteedele. Ilvese ja ka karu puhul see nii ei paista.
„Tabelist näeme, et selgelt üles liigub ka karudega toimunud õnnetuste osakaal, mis peaks ärevaks tegema kõiki autojuhte,“ ütles Salmu. „Kirjanduse põhjal ju teame, et täiskasvanud karu kaal võib küündida 120 kg-st 200 kg-ni, mis on võrreldav põdraga ja halvemal juhul võib kaasa tuua fataalse lõpu ka liiklejale,“ lisas ta.
Kuigi liigeldes ei pea olema hirmul, et iga kurvi taga võib karu või ilves teele astuda, tasub siiski olla tähelepanelik – eriti just hämaruses ja varahommikul, mil metsloomade liikumine on aktiivsem. Need ajad on kriitilised, kuna loomade aktiivsus suureneb ja liiklejate nähtavus võib olla piiratud, mis suurendab ootamatute kokkupõrgete riski.
