Foto: Inari Leiman
Kui mõelda sõnale loomaaed, seostame tihti seda Tallinna loomaaiaga. Reisihuvilised meie seast on kindlasti külastanud ka teisi loomaaedu maailmas, teadmata, et tegelikult võib välismaal külastatud loomaaed olla seotud ka Tallinna omaga.
Tallinna loomaaed on oma territooriumilt ning liikide arvult üks regiooni suurimaid. Kuuludes Euroopa loomaaedade ja akvaariumide assotsiatsiooni (EAZA), töötab loomaaed üheskoos teistega ohustatud liikide hoiu ja looduslike asurkondade taastamise nimel. Assotsiatsioonis pingutatakse aktiivselt selle nimel, et säilitada ja paljundada ohustatud liike ning aidata kaasa nende paremale tundmisele ning maailma liigirikkuse säilimisele ja keskkonnateadlikuse tõstmisele. Selleks, et jõuda ühiste eesmärkideni, toimub loomaaedade vahel pidev teadmiste ja parimate praktikate vahetus ja ka loomade liikumine.
Asutuste vaheline loomade liikumine on vajalik, et tagada loomaaedades peetavate tehispopulatsioonide pikaajaline elujõulisus, mis on võimalik ainult siis, kui on säilinud nende demograafiline (vanuseline-sooline) stabiilsus ja geneetiline mitmekesisus. EAZA (European Association of Zoos and Aquaria) ehk Euroopa loomaaedade ja akvaariumide assotsiatsioon on ühendus, mis ühendab 340 loomaaeda 41 riigist. TEHISPOPULATSIOONID on inimeste poolt loodud ja kontrollitud väikesed populatsioonid, mis on rajatud loodusest pärit loomade (rajajaisendite) toel. Kuna paljud liigid on väljasuremisohus, on tehispopulatsioonid olulised nii ohustatud liikide püsima jäämiseks kui looduslike populatsioonide toetamiseks.
Lisaks, nii nagu kõik muu meie ümber, arenevad ka loomaaiad pidevalt, ning koos uute ekspositsioonide rajamisega toimuvad tihti muutused ka loomaaedade liigilises koosseisus. Nii on Tallinna loomaaeda viimase paari aasta jooksul saabunud mitmeid uusi liike just tänu Kagu-Aasia Vihmametsa ekspositsiooni avamisele. Peale selle, loomade vahetus aitab arendada loodushariduslikke programme, pakkuda külastajatele mitmekesisemat külastuskogemust ja võimaldab laiendada loomaaedades läbiviidavat teadustegevust.
Siinkohal on oluline meeles pidada, et tänapäeva loomaaiad üldiselt loomi loodusest juurde ei too ning peavad olema n-ö isemajandavad. Seda seetõttu, et paljud loomaaedades peetavad liigid on ohustatud või lausa väljasuremisohus ning ka loomaaiad peavad mõtlema loomade looduslike populatsioonide säilitamisele. Seepärast keskenduvad loomaaiad üha enam liigikaitse projektide toetamisele ja loomade elupaikade kaitsele, et aidata kaasa ohustatud liikide ellujäämisele looduses.
Paljude loomade liikumist aitavad koordineerida „Ohustatud liikide Euroopa programmid“ (EAZA Ex situ Programme, lühendatult EEP) ehk lihtsamalt paljundusprogrammid. Antud programmide abil kogutud täpsed andmed loomade põlvnemise ja sigmisedukuse kohta võimaldavad teaduslike mudelite abil hinnata populatsioonide seisundit, prognoosida nende tulevikku ning otsustada, milliseid loomi omavahel paaritada ja keda sobiva paarilise jaoks teise loomaaeda saata. Seda kõike selleks, et loomaaedade populatsioonid püsiks võimalikult kaua stabiilsed ja elujõulised.
Paljundusprogrammidesse kuuluvad liigid liiguvad peamiselt EAZA akrediteeritud loomaaedade vahel. See ei tähenda aga, et teistest loomaaedadest paljundusprogrammide liike üldse ei leia. Leiab ikka, aga sellised loomaaiad peavad enne loomade transporti läbima põhjalikuma kontrolli ja saama liikide pidamiseks EAZA komiteelt nõusoleku. Lisaks maksavad akrediteeringuta loomaaiad paljundusprogrammidesse kuuluvate loomade eest igaaastast maksu, mida EAZA liikmed tegema ei pea. Oluline on siinkohal teada, et loomaaiad üksteiselt loomi ei osta, vaid neid annetatakse, vahetatakse ja antakse laenuks.
Franziska Lörcher (VCF) koos habekotka Marcoga (vasakul) ja Daniel Hegglin (VCF Asepresident) koos Obwalderaga. Foto: Massimo Prati, allikas Vulture Conservation Foundation.
Ülemaailmsed rändajad
Viimase kolme aasta jooksul on teistest loomaaedadest Tallinna toodud 130 looma, kellest suure osa moodustavad kalad, roomajad ja kahepaiksed. Päris uutest liikidest on lisandunud näiteks kaksvarvas-laisikud, keda võib näha loomaaia keskkonnahariduskeskuse fuajee ekspositsioonis.
Mitmeid uusi liike lisandus ka uue Kagu-Aasia vihmametsa maja avamisega. Näiteks aasia sõrmiksaarma paar, kes on koos oldud aasta jooksul juba kaks pesakonda ilmale toonud. Vihmametsa uute asukate hulgast võib leida ka Lyle’i lendkoerad, kes saabusid siia Prantsusmaa BioParc de Doué loomaaiast. Tähelepanelik silm leiab teiste seast ka uued valge-kuldnokad, riisiamadiinid, tanukanad, Reisingeri ja Cumingi varaanid, lühisaba-püütoni ja smaragdskingid. Nende päris uute liikide kõrval on ennast sisse seadnud ka binturongid, kes jagavad oma aedikut sõrmiksaarmatega. Loomaaia kollektsiooni kuulus binturong ka aastaid tagasi, kui loomaaed veel Kadriorus paiknes, kuid praeguses Veskimetsa asumi loomaaias on liik esmakordselt.
Tallinna loomaaiast on samal perioodil, kolme aasta jooksul, teistesse loomaaedadesse saadetud 54 looma. Teiste hulgas on ära kolinud kuus habekotkast, kellest kaks viidi Hispaanias asuvasse habekotka paljunduskeskusesse Guadalentin` Cazorla ja üks taasasustamisprojekti (Bearded Vulture to the Alps) raames Šveitsi.
Hiid-merikotkas Aurora saadeti aga selle aasta alguses Ameerika Ühendriikide riiklikku lindlasse Pittsburgh’i. Suurematest loomadest saatsime Tallinnast ära teravmokk-ninasarvik Kibeta, kes kolis Tšehhi loomaaeda Dvur Kralove. Antud loomaaed osaleb ka ninasarvikute liigikaitse programmis ning on loomaaias sündinud ninasarvikuid taasasustamise eesmärgil Aafrikasse saatnud. Eelmisel aastal kolisid Tallinnast Leipzigi loomaaeda siberi muskushirv Bram ja Dublini loomaaeda lumeleopard Otto III.
Euroopa naaritsate paljundusprogrammi eestvedaja
Tallinnast saadetakse teistesse loomaaedadesse kõige enam just euroopa naaritsaid. Viimase kolme aasta jooksul on Tallinna loomaaed saatnud mujale lausa 27 looma. Olles euroopa üks suuremaid euroopa naaritsa paljundajaid, sünnib Tallinna loomaaia liigikaitseuuringute keskuses igal suvel umbes kolmkümmend naaritsat. Kevaditi saadetakse siit ära keskmiselt 5–6 naaritsat. Kaks aastat tagasi oli number suuremgi, kuna lisaks tavapärasele rändele saadeti lisaks 10 naaritsat Hispaaniasse, kus nad taasasustamisprogrammi raames loodusesse lahti lasti. 2023. aastal kolisid kaks Tallinna loomaaias sündinud naaritsat Pavlovi loomaaeda (Tšehhi), üks Korkeasaari loomaaeda (Soome) ja kolm Prantsusmaa loomaaedadesse Zoodyssee ja Calviac.
Euroopa naaritsate paljundusprogramm on hetkel ainuke ohustatud liikide programm, mida Tallinna loomaaiast koordineeritakse. Siinkohal võib tulla üllatusena, et tegelikult põlvneb kogu euroopa naaritsa paljundusprogrammi populatsioon, umbes 250 isendit, 1990ndatel Venemaalt Tallinna loomaaeda toodud loomadest. Hetkel võib Tallinna loomaaiast pärit euroopa naaritsate järglasi leida umbes neljakümnest Euroopa loomaaiast. Nendel loomaaedadel on euroopa naaritsa kui liigi püsimajäämises täita väga oluline roll, kuna looduses on liigi kunagisest levilast järel vähem kui 5%.
*Artikli autor: Kristel Nemvalts, Tallinna loomaaia liigikaitse spetsialist, euroopa naaritsa EEP koordinaator
