Šveitsi valitsus on käivitanud uue põllumajanduse ja toidu kliimastrateegia, mis toob välja lihatarbimise vähendamise eelised riigis. Šveitsi inimesed tarbivad keskmiselt 52 kg liha aastas.
Strateegia sätestab, et toidu tootmiseks eralduvaid kasvuhoonegaase tuleb 2050. aastaks vähendada 2020. aasta tasemega võrreldes kahe kolmandiku võrra inimese kohta. Kodumaise põllumajandustootmise heitkoguseid tuleb vähendada 1990. aasta tasemega võrreldes vähemalt 40 protsenti.
Strateegias öeldakse, et taimerohke ja vähem liha sisaldav toitumine on kasu nii tervisele kui ka keskkonnale. Samuti märgitakse, et võrreldes ametlike toitumisjuhistega tarbitakse riigis liiga palju liha. 2018. aasta andmetel tarbisid šveitslased aastas keskmiselt 52,06 kg maismaaloomade liha (peamiselt sea-, linnu- ja veiseliha) ning 8,72 kg kala ja karpe. See on umbes 166 g maismaa- ja mereloomade liha päevas. Samal ajal on puu- ja juurviljade päevane keskmine tarbimine vaid 3,6 portsjonit, soovitatav on viis portsjonit päevas.
Põllumajandus hõivab Šveitsis 36 % maast, millest valdav osa kasutatakse põllumajandusloomade kasvatamiseks. Šveitsis on umbes 1,5 miljonit lehma, kuigi praegu on neid vähem kui 1990ndatel. Lehmad on suurimaks põllumajanduse heitkoguste allikaks, kuigi nende arvu vähenemine viimase kolme aastakümne jooksul on aidanud vähendada riigi põllumajanduse heitkoguseid.
Šveitsi Põllumeeste Liit on toetanud uut strateegiat põllumajanduse kohandamiseks globaalse soojenemisega. Kuid liit usub, et liha tootmise ja tarbimise piiramine on probleemne ning liha vähendamise mõju kliimale on ülehinnatud.
Loe lähemalt Plant Based News portaalist. Loe lähemalt projektist “Kahvliga kliimamuutuste vastu” Taimsete Valikute kodulehelt.
