Foto: Riina Kotter
Täna alanud „Elurikkuse programm“ rahastab nelja aasta jooksul tehtavaid töid, mille tulemusel paraneb eluslooduse seire ja elurikkuse kaitse tõhusus kaitsealadel.
Eesti ja Šveits kirjutasid alla koostööprogrammi toetusmeetme „Elurikkuse programm“ lepingule, mille tulemusel suunatakse Eesti looduskaitsesse 6,93 miljonit Šveitsi franki (üle 7 miljoni euro). Keskkonnaagentuur ja Keskkonnaamet töötavad välja innovaatilisi eluslooduse seiremeetodeid ning hindavad kaitsealade tulemuslikkust, koostades samal ajal uusi kaitsekorralduskavasid ja liigikaitse tegevuskavasid.
Kliimaministeeriumi elurikkuse ja keskkonnakaitse asekantsleri Antti Toomingu sõnul aitab Šveitsi abi parandada teadmisi Eesti elusloodusest, võimaldades teha paremaid otsuseid looduse kaitsmisel. “Uut hoogu saavad juurde nii looduse seire, kaitsemeetmed, kui ka kaitsekorralduse tõhustamine. Looduskaitse planeerimise protsess muutub efektiivsemaks, kaasajastame kaitsekorralduskavu hinnates piirangute seadmise vajalikkust ning lisame kavadesse uute teemadena seosed rohevõrgustikega ja looduse mõju kliimamuutuste pidurdamisse,“ selgitas järgmise nelja aasta jooksul tehtavaid töid asekantsler Tooming. Väheneb halduskoormus – suureneb riigi võimekus vajalike seirete ja uuringute läbiviimiseks ning ajakohastatud kavad kiirendavad tegevuslubade väljastamise protsessi.
Eluslooduse seiret on tehtud pikki aastaid sarnaste metoodikatega ning selle läbiviimine eeldab pädevate spetsialistide olemasolu. Ühtlasi on seire periood lühike ning seirekohtade arv suur, mis paneb spetsialistidele suure koormuse. Samas on praeguseks olemas kaasaegsed tehnoloogiad, mis aitaks seiret tõhustada ja andmete kvaliteeti veelgi tõsta. „Siin võib näitena tuua keskkonnaDNA, mobiilse 3D linnuradari, tehisintellekti kasutamise jne. See programm annab suurepärase võimaluse erinevaid lahendusi testida ja eluslooduse seire heaks kasutusele võtta. Ka andmete töötlemist ja haldamist plaanime muuta kiiremaks ja efektiivsemaks, kuid seejuures on ka oluline tagada seniste andmeridade terviklikkus ja uute andmete võrreldavus varasematega,“ sõnas Keskkonnaagentuuri direktor Taimar Ala.
Keskkonnaameti eesmärk on programmi abil käima lükata süsteemne kaitstavate loodusobjektide kaitse tulemuslikkuse hindamine, mis praegu Eestis puudub. “Ajakohastame senist kaitsekorralduskavade ja liigi kaitse tegevuskavade koostamise praktikat, et tulevikus oleks riikliku looduskaitse korraldus eesmärgipärasem ja tõhusam. Lisaks vaatame liigirühmade kaupa üle kaitsekategooriad ja vajadusel teeme ettepanekud nende muutmiseks,” selgitas Šveitsi-Eesti koostööprogrammi Keskkonnaameti poolne projektijuht Riina Kotter.
Kliimaministeerium korraldab 30. mail toetusmeetme „Elurikkuse programm“ avaürituse, kus arutame Eesti looduskaitse tuleviku teemadel, tutvustame viimaste loodusseiretööde tulemusi, vaatame, kuidas elupaikade kaitset korraldatakse ja räägime täpsemalt programmi plaanidest.
