Looduskaitse statistika
Keskkonnaagentuur on Keskkonnaportaalis täiendanud looduskaitsestatistika lehte kaitstavate alade kaitsekorra ja maaomandi infoga. Statistika on esitatud kasutajasõbraliku Tableau ülevaatena, mis muudab pikad ja keerulised andmeread kergesti mõistetavaks.
Uutel kaitsekorra vahelehtedel avaneb uues vahekaardis saab tutvuda kaitstavate alade jaotusega kaitsekorra ranguse järgi – seda nii kogu Eesti ulatuses kui ka maakondade ja omavalitsuste kaupa sorteerides. Ülevaate järgi on Eestis kaitsekorra alusel suurima osakaaluga (43%) kaitstavatest aladest hoiu- ja koelmualad, mis moodustavad koos kategooria „muu kaitsekord“. Järgnevad sihtkaitsevööndid 34% ning piiranguvööndid 22%-ga. Reservaadid hõlmavad kõikidest kaitstavatest aladest vaid 0,5%.
Ülevaatest selgub näiteks, et kuigi Saaremaal on maakondade lõikes kõige rohkem kaitsealust maad, siis kaitsekorra järgi on see paljuski nö leebema kaitse alune, sest suures osas on tegemist piiranguvööndite või hoiualadega. Range kaitsekorraga alasid (reservaadid pluss sihtkaitsevööndid) on enim Pärnu maakonnas (121 551 ha). Kõige rangema kaitsekorraga reservaate on kõige rohkem Jõgevamaal, kuhu jäävad nii Endla kui ka Alam-Pedja looduskaitsealade reservaadid.
Maaomandi vahelehel esitatud statistika paljastab, et enim kaitsealust maismaad on riigi omandis – kokku 74%. Eraomandisse jääb neljandik maast ehk 25% ning ülejäänud ala jaguneb munitsipaalomandi, avalik-õigusliku ning segaomandi vahel või on kinnistamata.
Keskkonnaagentuuri eluslooduse osakonna juhataja Timo Karki sõnul aitab looduskaitsestatistika avalikustamine ja info kergemini mõistetavaks muutmine kaasa andmete läbipaistvuse suurendamisele ning koosmõjus tõstab inimeste keskkonnateadlikkust. „See võimaldab Eesti elanikel, teadlastel ja poliitikakujundajatel paremini aru saada Eesti looduskaitse olukorrast ning jälgida keskkonnas toimuvaid muutusi praktiliselt reaalajas,“ lisab Kark.
Ülevaatekaardid ja tabelid on interaktiivsed ning võimaldavad kasutajatel filtreerida andmeid vastavalt erinevatele parameetritele, näiteks kaitsekorrale, piirkonnale või maaomandile. Kõik avalikustatud andmed uuenevad igapäevaselt, kajastades Eesti looduse infosüsteemis (EELIS) toimunud muutusi kaitstavate alade andmestikus.
