Tutvustus
Looduslikult Rosellad pärinevad Uus-Meremaalt ja Norfolki saarelt. Austraalias loetakse neid sisserändajateks, kuhu nad alaliselt elutsema on jäänud. Konkureerivaks linnugrupiks on kuldnokad sarnaste pesitsuspaikade ja söögialade tõttu.
Rosellad elavad metsalagendikel ja põllumaade ligiduses, eelistavad mereäärseid või niiskeid alasid. Elavad ka äärelinna parkides ja kui inimestega harjuvad, võivad süüa võtta näpu vahelt. Linnu pikkus on olenevalt liigist 30-36 sentimeetrit, kaal olenevalt liigist 90-120 grammi või 115-170 grammi. Isalinnud on emastest suuremad. Sulestik on samasugune, emased on ainult tuhmimate värvidega. Eluiga umbes 20-25 aastat.
Käitumine
Seltsivad hästi teiste lindudega. Pesitsusajaks vajavad aga kindlasti omaette olemist.
Hääl
Üksi olles muutuvad väga häälekaks, vilistavad väga valjult. Kui lind on rahul ja elukvaliteet hea või kui tal on paariline, on häälevaljus normaalne. Laul on meeldiv, meloodiline, erinevate viisidega. Rosellad ei õpi matkima sõnu ega helisid. Nende oma häälitsuste seas on aga ka näiteks koerahaukumist meenutavaid helisid.
Pidamine ja elutingimused
Puuri minimaalsed mõõtmed võiksid olla: kõrgus 95 cm, laius 105 cm, sügavus 54 cm. Need linnud vajavad palju erinevaid mänguasju, mida peab aegajalt vahetama või uuendama. Vanade mänguasjadega ei taha lind enam tegeleda ja otsib endale selle asemel mõne muu, tihti ohtliku, tegevuse. Kindlasti vajavad palju närimist, neil on tugev nokk ja vajadus nokaga kõike järgi proovida, nagu tapeet ja juhtmed.
Rosellad on suurepäraste lennuvõimetega, seetõttu peaks neil igapäevaselt võimaldama vabalt lennata.
Samuti vajavad üht privaatsemat kohta, kus kord päeva jooksul tukastamas käia. Rosellad on temperamentsed, uudishimulikud, tähelepanelikud. Vajavad palju seltsi nii omanike poolt kui ka teistelt lindudelt. Võimaldada kindlasti supelda vees.
Toitumine
Söövad nümfkakaduud toitu, Austraalia keskmise suurusega papagoide toitu, porgandit, hiinakapsast, granaatõuna, banaani. Toit ja jook peab olema kogu aeg kättesaadaval. Puuris peab olema seepiakivi, laavakivi, toidu seedimiseks puguliiva.
Pesitsemine
Paaritushooajal ja pesitsemise ajal peab hoidma teistest eraldi. Sel ajal on rosellad territoriaalsed ja agresiivsed. Suguküpseks saavad umbes 18.kuuselt. Mune kurnas 4-9. Ainult emaslind haub, teda toidab isaslind. Haudeaeg olenevalt liigist 21-24 päeva. Tibud väljuvad pesast umbes 5 nädala vanuselt. Mõlemad vanemad toidavad neid peale seda kuni 3 nädalat kuid mõnikord noorlinnud on
sõltuvad oma vanematest kuni 5 nädalat peale pesast lahkumist.
Liigid
Rosella liigid on eristatavad põselaikude eri värvide alusel. Laias laastus jagunevad kolmeks:
- valged põsed liikidel: eximius, adscitus ja venustus,
- sinised põsed liikidel: elegans ja caledonicus,
- kollased põsed liigil: icterotis.
- Platycercus icterotis← väike-rosellapapagoi, inglise keeles Western Rosella, Stanley Parakeet. vene keeles Желтощёкая розелла. Iseloom hea, kõige väiksemat kasvu, kõige vaiksema häälega
- Platycercus adscitus← sini-rosellapapagoi, inglise keeles Pale-headed Rosella, Mealy Rosella. vene keeles Бледноголовая розелла. Sini-rosella on sarnane hund-rosellaga, ainult on kollase peaga
- Platycercus eximius← hund-rosellapapagoi, inglise keeles Eastern Rosella, Common Rosella, White-cheeked Rosella. vene keeles Пёстрая розелла. Hund-rosella on aldis paarituma teist liiki roselladega. Isegi mõningate teiste papagoiliikidega (mustpea-paradiisipapagoi(Psephotus dissimilis), mulga-paradiisipapagoi(Psephotus varius),väike-eukalüptipapagoi (Barnardius barnardi),kuldkõht-paradiisipapagoi (Psephotus haematonotus))seetõttu on oluline, et neid hoitaks paaritushooajal eraldi teistest papagoidest.
- Platycercus elegans← puna-rosellapapagoi, inglise keeles Crimson Rosella. vene keeles Красная розелла.
- Platycercus flaveolus← kuld-rosellapapagoi
- Platycercus adelaidae← leek-rosellapapagoi. Leek-rosella, puna-rosella ja kuld-rosella moodustavad võimalusel hübriide ja võivad seguneda ka teiste liikidega. Hübriide ei tohiks
lasta tekkida vangistuses, et mitte rikkuda populatsiooni.
Kasulikud lingid:
- http://avibase.bsc-eoc.org/
- www.parrots.org
- http://www.superpopugai.ru/