Foto: Tartu jahindusklubi
Tänu jahimeestele on Rootsis olnud korralik põdrapopulatsioon juba aastakümneid. Täna on aga kuulda jahimeeste proteste põdrale määratud küttimislimiitide vastu. Mõtlikkus, ärritus, ärevus ja jõuetus kasvavad paljudes jahiringkondades iga aastaga.
Paljud inimesed arvavad, et just jahimeeste tegevus tagab selle, et põder on peagi punase nimekirja liik. See on aga vale arusaam. Tegelikult on selles süüdi suured metsandusettevõtted. Jahindusaladel, kus küttimise limiite määratakse, on metsandusettevõtetel otsustav hääl limiitide määramisel. Kuigi lõpliku otsuse teeb maakonna jahindusnõukogu, kes kinnitab limiidid, siis harva muudetakse jahindusalade kasutajate ettepanekuid limiitide osas.
Kütitud põtrade limiit põhineb matemaatilistel valemitel, seirel ja jahipidamise ajal tehtud vaatlustele. Põtru ja hunte loendatakse erineva metoodika alusel. Põder, keda on nähtud ühes piirkonnas ja seejärel lähedalasuvas asukohas, loetakse kaheks erinevaks põdraks, kuigi tegemist on sama põdraga. Näiteks huntide vaatlemisel on see täpselt vastupidi.
Metsandusettevõtted süüdistavad põtru ulatuslikes metsakahjudes
Tänapäeval istutatakse metsa uuendamiseks 25 protsenti vähem istikuid, seda tehakse peamiselt esimese harvenduse vältimiseks. Samuti ei näe teadlased otsest seost põdrapopulatsiooni suuruse ja metsakahjude vahel. Lisaks tingib metsandusettevõtete monokultuurne metsakasvatuse strateegia võsa kadumise, mis on aga põdra peamine toit.
Tagajärjeks on põtrade liikumismustrite muutused. Mõnes jahipiirkonnas on põtru äärmiselt vähe, teistes aga rohkem või väga palju. Seal, kus arvatakse loomi olevat palju, on tegelikkus vastupidine. Jahimehed näevad põtrade arvukuse vähenemist ning on juhtinud tähelepanu seirevigadele ja ebamõistlikult suurele küttimislimiidile.
Soovile vähem küttida, ähvardatakse kohalikke jahimehi, et jaht tellitakse kutselistelt jahimeestelt või lõpetatakse rendilepingud. Ettevõtted on läinud isegi nii kaugele, et sõlmivad nüüd jahimeestega individuaalseid lepinguid, milles lepingu osalised nõustuvad ilma vastuväideteta laskma kindlaksmääratud arvu põtru. Mõned maaomanikud koguvad nüüd isegi jahimaksu ette.
Põtrade kui kahjurite ümber suunatud kampaaniaid jätkatakse järeleandmatult. Põtrade toetuseks korraldatud kampaaniad surutakse maha.
Mõned ettevõtted kasutavad jahimeeste ja põtrade vastu peaaegu alatuid jõulisi meetodeid. Kui nende esindajad neile sobivalt ei hääleta, riskivad nad enda väljahääletamisega või rendilepingu kaotamisega. See on pannud jahimehed keerulisse olukorda.
Mõnes piirkonnas on maakonna jahindusnõukogud reageerinud ja metsandusettevõtete alade registrist kustutamisega muutnud need seeläbi võimalikuks „litsentsialaks”, mis võtab suurtelt metsandusettevõtetelt õiguse jahipidamise üle otsustada.
Metsandusettevõtted viitavad küll oma omandiõigusele, aga kas metsandusettevõtted peaksid tõesti saama nii jõuliselt otsustada küttimise üle ja viia asi nii kaugele, et kogu Rootsi põdrapopulatsioon on ohus? On aeg põtru päästa!
Pia-Maria Johansson, Kaj Björåsen, Anna Berggren
Maapiirkondade Sõltumatu erakond
Loe veel: https://www.jaktjournalen.se/nyheter/debatt-det-ar-dags-att-radda-algen/1443723
*Uudist vahendas Marko Vinni
