Foto: Flickr
Rootsis 1. jaanuaril alanud hundijahihooajal tohib küttida 75 hunti, mis ohustab väidetavalt liigi populatsiooni.
Rootsis pole varem nii palju hundilube väljastatud ning looduskaitsjad on seisukohal, et see toob kaasa drastilise kahju populatsioonile, kirjutab the Guardian. Hunte on Rootsis ekspertide hinnangul ligikaudu 460 ning riik püüab teatud piirkondades vähendada kiskjate asustustihedust.
Looduskaitsjad on jahi vastu
„Jahipidamine on absoluutselt vajalik, et vähendada huntide kasvavat arvukust. Hundikarjad on seni suurimad, mis meil tänapäeval olnud on,“ ütles Rootsi jahindusorganisatsiooni esindaja Gunnar Glöersen.
Rootsi looduskaitsjad on aga täheldanud, et huntide arv on suhteliselt väike ning näites Itaalias on neid 3000 ringis. Nad on kaevanud edasi ka valitsuse otsuse, mis nende sõnul rikub Berni konventsiooni, kuid tulutult. „Järjest tuleb teateid selle kohta, et hundikarjaga on suuri probleeme, kuid valitsus ei võta seda tõsiselt,“ sõnas looduskaitseühingu Gävleborg esindaja Daniel Ekblom.
Jahivastaste grupi president Marie Stegard ütles, et „hundid on tippkiskjad toiduahela tipus ning nad on bioloogilise mitmekesisuse eelduseks“. „Veerandi osa küttimine populatsioonist avaldab negatiivseid tagajärgi loomadele ja loodusele. See on katastroofiline kogu ökosüsteemile. Huntide olemasolu aitab aga kaasa rikkamale looma- ja taimeelule. Ka inimese ellujäämine sõltub tervetest ökosüsteemidest,“ kommenteeris Stegard.
Ministeerium toetab küttimist
Rootsi maaeluminister Anna Caren Sätherberg ütles hiljuti meedias välja selle, et: „näeme seda, et hundipopulatsioon kasvab iga aastaga ja küttimisega soovime tagada, et jõuaksime parlamendi seatud eesmärgini“.
Samuti tõdes minister asjaolu, et konflikti tase on tõusnud, samas kui aktsepteeritavus on langenud. „Valitsus on palunud keskkonnaagentuuril uuesti läbi vaadata soovituslikud ulukiarvud,“ lisas minister.
Agentuur on varasemalt soovitanud, et hundi populatsioon ei tohiks kukkuda alla 300 isendi, et vältida liigi edasist nõrgenemist ja inbreedingut. Samas enamik Rootsi parlamendi liikmetest on selle poolt, et hundi populatsioon langeks 170-270 isendini, mis võimaldaks riigil täita EL-i liigi- ja elupaikade direktiivi looduskaitsenõudeid.
Teadlased pole riigi seatud eesmärgiga nõus
Grupp teadlasi Euroopa tippülikoolidest avaldasid aga hiljuti meedias meelt, väites, et sellise eesmärgi saavutamiseks ei ole küsitud teaduslikku nõu ja see ohustaks niigi killustatud ja habrast hundi populatsiooni.
„Parlamendis välja öeldud arv, 170 hunti ei põhine teaduslikel alustel,“ ütles Maailma Looduse Fondi kiskjate ekspert Benny Gäfwert. „Uluki populatsioonis võib juhtuda ettenägematud asju ja 170 isendit on liiga madal. Meil on probleeme huntide geneetikaga ja mida väiksem on nende populatsioon, seda suurem on geneetilise seisundi kõikumise mõju,“ tõdes ta.
Norra kehtestab huntidele piirarvu
Norra jagab hundi populatsiooni majandamist koos Rootsiga nende piirialadel, mis kujutab ohustatud kiskjale täiendavaid ohte. Norra ja Rootsi hundipopulatsioon on ohustatud liikide nimekirjas ‒ eriti ohustatud liigiks on nad kategoriseeritud Norras ning ohustatud liigiks Rootsis.
Norra valitsus on kehtestanud väga piirava huntide majandamise poliitika, mille järgi võib populatsiooni sihtarvuks olla igal aastal neli kuni kuus poega. Teadaolevalt on Norra ainus riik maailmas, mis seab kriitiliselt ohustatud liikidele maksimaalse sihtarvu. See võimaldab jahimeestel igal aastal hundipopulatsiooni oluliselt vähendada.
Looduskaitsegrupp ARV tõdes, et „populatsioonigeneetika on näidanud, et elujõulise populatsiooni säilitamiseks peab teil olema ligikaudu 1500 geneetilise variatsiooniga isendit. Rootsis ja Norras elab praegu umbes 400 hunti, kuid näib, et nende arvukus väheneb umbes 200 isendini, nendest on 170 Rootsis ja ülejäänud 30 Norras. See aga ei sobi kokku elujõulise hundipopulatsiooni loomise ja tugevdamisega Skandinaavia poolsaarel nii lühikeses ega pikemas perspektiivis.“
