Keskkonnaministeerium soovib luua selgust merereostuse olukordades. Rollide paremaks jaotamiseks ja seniste kogemuste jagamiseks kogunevad täna osapooled arutelule.
Eesti asub geograafiliselt asukohas, kus meil pole paraku võimalik välistada merereostuse ohtu. Küll aga saame võimalikuks reostuseks paremini valmis olla, tehes selgeks eri osapoolte rollid ohu realiseerumisel. Kuidas selleks paremini valmis olla? Kuidas on jaotunud rollid merel tekkivale reostusele reageerimisel? Mida oleme õppinud varasematest reostusjuhtumitest? Neile küsimustele otsitakse Keskkonnaministeeriumi korraldatud arutelul vastuseid.
Keskkonnaminister Madis Kallase sõnul peab olema kõigil selge arusaam, mida nemad merereostuse randa jõudmisel saavad teha. „Alles eelmisel suvel tabas Vormsi ja Hiiumaa rannikut ulatuslik naftareostus, mis näitas, et meil polnud ühtset arusaama, kuidas tuleb tegutseda. Peame olema paremini valmistunud ning tegema selgeks, mis rolli täidavad omavalitsused, sadamad ja riik ning mida saavad teha vabatahtlikud,“ lausus keskkonnaminister. „Kui reostus on õue peal, siis pole enam aega arutada. Peame tegutsema kiiresti ja tõhusalt, et kahjud elusloodusele ja ökosüsteemile oleks võimalikult väikesed,“ rõhutas ta.
Arutelul osalevad riigi ametiasutuste, kohalike omavalitsuste, sadamate, laevaomanike, vabatahtlike ning teiste naftareostusega kokku puutuvate ettevõtjate või organisatsioonide esindajad.
Arutelu algab kell 10 Radisson Blu Hotel Olümpia konverentsikeskuses.
